Emakeele Seltsi keeletoimkonna eelmisel nädalal vastu võetud otsusega tekkis kolm õigekirjaotsust, mis puudutavad nii suurt algustähte kui kokku- ja lahkukirjutamist.
Vikerraadio saates "Keelesäuts" esitletud muudatuste esimene osa puudutab ajaloosündmusi. Kui varem võis neid kirjutada kas läbiva suur- või väiketähega, nimed välja arvatud, võib edaspidi kirjutada väikese algustähega nii ajaloosündmused, ajastud jms. Näiteks: külm sõda, jüriöö ülestõus, vabadussõda, teine maailmasõda, Tartu rahu.
Muutus ka määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamine, kui nüüd võib kokku kirjutada ühendid, mida tihti kokku kirjutatakse, ent mis seni veaks loeti. Nendeks on: kas või ~ kasvõi, võib-olla ~ võibolla, just nimelt ~ justnimelt, just nagu ~ justnagu, kui tahes ~ kuitahes, mis tahes ~ mis tahes.
Keeletoimkonna teatel ei loeta veaks, kui kirjutatakse varasemalt kehtinud põhimõtete järgi.
Kolmandana muudeti ühend- ja väljendverbituletiste kokku- ja lahkukirjutamist, millega saad tutvuda SIIN.
