Oh jumal küll, kas nüüd ongi nii, et iga eestlane maksab oma isiklikust taskust kreeklastele-hispaanlaste-itaallastele seitse tuhat eurot või kui palju iganes veel, aga kasu ei kärbsemustagi?
Ilu on vaataja silmades, nagu öeldakse. Riigikohtu otsus (muide häältega 10:9) ESMi seaduslikkuse üle jäägu poolt hääletanud riigikohtunike südametunnistusele. Tegelikult ei taha me sellega öelda, et just nemad on kogu selles jamas süüdi. Ei ole. Plusspoolele võib kanda selle, et Eesti ei jää pidurdama kogu Euroopa ühist üritust, ESMi. Sellist kahtlast kuulsust ei ole meile vaja.
Kuid teisest küljest – keegi ei ole ka suutnud veenvalt ära tõestada, et ESMist on käimasolevas kriisis konkreetset abi, et hättasattunud riike aidata. Selle üle diskuteeritakse Euroopas päris laialt, meil on kahtlevate sõnavõttudega esinenud seni vaid Ahto Lobjakas ja Allar Jõks, kes kumbki ei ole eliidi silmis just comme il faut tegelased. Enamgi veel, veidi tausta teades ja vaadeldes Lobjaka viimase aja sõnavõtte, kutsuksime avalikkust üles tähelepanelikkusele – ega kaudselt riigi palgal olev analüütik lähiajal järsku tööst ilma ei jää või muud seesugust.
Mida iganes, nagu nentis Allar Jõks, riikohtu otsusega, mis sedastas, et ESM on meie jaoks nii oluline, et kaalub üles ka mittevastavuse põhiseadusega, ei kaasnenud mingitki majanduslikku analüüsi. Valitsus – rahandusminister Jürgen Ligi ja peaminister Andrus Ansipi isikus – lihtsalt raiub meile, et ilma ESMita me ei saa. See lahendavat eurokriisi ja kui meil endil häda käes, siis saame sealt abi.
Veel kord – me oleme nõus, et ESMist eemalejäämine oleks väikeriigile nagu meie poliitiliselt väga ebasoovitav. Kuid ikkagi, kust võetakse see, et ESM lahendab Euroopa võlakriisi? Kui nüüd abi palub Itaalia, mis siis? Nüüd ütleb juba Ivari Padargi, et on tõenäoline, et Eesti peab oma tagatisi kunagi ka reaalselt maksma hakkama. Selle vastu enam nagu eriti ei vaieldagi.
Millal tuleb päev, kui Eesti eliit ütleb, et jah, liitusime, sest meil ei olnud muud poliitilist valikut, aga kas see kõik ka Euroopat aitab, ei olnud me üldse kindlad?
