Kassi nimi on Semjon, kaalub 9–10 kilo. Paks on ta sellepärast, et on kastreeritud. Muidu päris ilus kass, halli-valgekirju, aga ta on 100% toakass, ta ei jõua üle viie sammu kõndidagi, viskab ennast käntsti põrandale pikali. Voodisse enda juurde tõstab teda naine, Semjon on harjunud perenaise juures magama.

Nädalas kord või kaks käin selle naise juures ja jääks sinna ööseks. Aga kus sa saad, sest kass on ees. Saadab naine kassi koridori või teise tuppa, saab Semjon kohe maruvihaseks. Kräunub elu eest, kratsib käpaga ust, nõuab sisselaskmist. Siis lõpuks, kui ta tuppa laseme, on ta voodis, kohe magab ja norskab kõvasti nagu vana mees. Hullumaja! Mul on kassi karvadest kurk kähe, aga naine ei kavatsegi Sjomaga midagi ette võtta.

Oleks siis vähemalt kassil karvadki naha küljes kinni!

Stella:

Kuna Semjon on majas peremees ja teie kõigest külaline, siis tehku perenaine teile ase mujale, näiteks diivanile. Asi see kaks ööd tõelisel mehel nädalas diivanil magada pole. Teil kõigil oleks palju rahulikum: kass saab rahulikult voodis põõnata ega mürgelda öösel korterit pidi, naine ei pea lemmiku pärast muretsema. Ja mehe juurde teise tuppa tuleb ta siis, kui Semjon juba magab.

Kassikarvad jäävad sügiseks kinni, siis on vähemalt üks mure vähem.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Piret Sarv
Telefon 614 4094
Piret.Sarv@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis