Elektrikapi asukoha pärast vaidlema läinud klient jäeti ilma elektrita. Kohus mõistis kannatanud perele valurahaks 20 000 eurot
"Sai Eesti Energiat palutud ja anutud, et lapsed on väikesed ja elektrita jäämine on ebainimlik. Vastuses anti teada, et energiafirma käsitleb oma kliente võrdsetel alustel, olgu seal siis lapsed või kes tahes" räägib Toivo Kaljo, kes energiafirma kohtus piinlikku olukorda ja kahjutasu maksma pani.
"Minu vaidlus Eesti Energiaga seisnes lühidalt selles, et ma ei soovinud voolumõõdikukapi paigaldamist 25 meetri kaugusele meie kinnistu piirist," räägib Toivo Kaljo (45), kes vaidluses energiahiiuga esimese astme kohtus veenva võidu sai. "Voolumõõdik peaks asuma kinnistul või siis selle piiri vahetus läheduses. Oleksin olnud nõus, kui see oleks paigaldatud meetri kaugusele, kuid kindlasti mitte nii kaugele, kuhu tahtsid nemad, soovides panna mind vastutama võimalike elektrikadude eest, mis aga tähendanuks kellegi varguse või lohakuse kinnimaksmist. Olin isegi nõus võtma poole ehituskuludest, 20 000 krooni enda kanda."
Nõudis firmalt seaduse täitmist
Kokkuleppele vaatamata ehitas Eesti Energia mõõtepunkti Toivo Kaljo kinnistust väljapoole 25 meetri kaugusele, ning energiafirma ja tema sirge seljaga kliendi halastamatu võitlus võis alata.
Summat, mille Toivo Kaljo oli vabatahtlikult nõus loovutama, kui voolumõõtjakapp oleks kerkinud tema kinnistule või selle vahetusse naabrusesse, nagu seadus ette näeb, asus Eesti Energia nõudma nüüd kui kompensatsiooni elektrikadude eest. Kuna erapooletud mõõtmised näitasid, et kaod on tekkinud tema kinnistust eemal, jättis peremees firma nõuded tähelepanuta.
Eesti Energia jätkas Kaljole vähenevate nõudesummadega arvete saatmist, kuni lõi lõpuks käega.
Seadusele mittevastava mõõtekapi rajamise kulud tuli aga kliendilt kätte saada, maksku mis maksab. Energiafirma üritas Kaljot süüdistada elektrivarguses, kuna spetsiaalselt instrueeritud kontrolörid leidsid plommimata voolumõõtjakapi ja selle seest katkise plommi.
Plommide olemas- ja korrasolu oli seitsme aasta jooksul kontrollinud just süüdistaja ise, selle peale "väljapressija" Kaljo sõnul kahjuks ei mõelnud.
"Ajal, kui minu avaldus oli 2010. aastal menetluses, ilmus välja ametimees, kes oli saanud käsu meil elekter välja lülitada," meenutab Kaljo oma võitluse kõige täbarama perioodi algust. "Töökäsule oli alla kirjutanud kliendihaldur, kellega olin alles hiljuti rääkinud ja kes palus mul mitte muretseda, sest küllap saab kõik peagi korda. Helistasin kohe sellele mehele, kuna mul oli tema number olemas. Küll siis läks vabandamiseks, et "alla kirjutati kolleegi eest" ja "mina ei süvenenud probleemi". Jäi mulje, et mees oli saanud ülalt korralduse, mis tema seisukohaga küll kooskõlas pole, aga teha ei ole kah midagi – käsk on käsk ja kõrgem korraldus on kõrgem korraldus."
"Eesti Energia on süütu."
2010. aasta maist detsembrini, mil kohus tegi lõpuks korralduse vool tagasi lülitada, pidi kolme alla viie aastase poisslapsega pere läbi ajama elektrita. Lastele tuli poest osta kuuma valmistoitu. Ohverdada tuli elektrisoojendusega vee- ja kanalisatsioonitorud, mis külmade ilmadega purunesid. Kahjud olid Kaljo sõnul märgatavad, kuid need otsustas peremees jätta hiljem välja nõudmata, keskenduses elektrile kui vaidlusobjektile.
"Sai Eesti Energiat palutud ja anutud, et lapsed on väiksed ja elektrita jäämine on ebainimlik. Vastuses anti teada, et energiafirma käsitleb oma kliente võrdsetel alustel, olgu seal siis lapsed või kes tahes" räägib Kaljo. "Kõige raskem oli vast see, et sooja vett ei olnud. Kütmiseks ostsin bullerjan-ahju."
Ka elektri tagasiandmisega, mida nõudis kohtumäärus, suutis Eesti Energia Kaljo sõnul veel nädalapäevad viivitada.
Lõpuks saabus valgus:
Harju maakohus nõudis Eesti Energialt Toivo Kaljo kasuks välja 20 000 eurot, millest 10 000 peaks korvama kliendile põhjustatud moraalse kahju. "Sain selle aastaga küll hulga halle juukseid," hingab Kaljo lõpuks ometi kergendatult. "Kõige tänulikum olen siiski meie kohtule. Oleks ma teadnud, et seal mind mõistetakse, oleksin tarbijakaitse ja muude ametite lävepakud kulutamata jätnud."
Toivo Kaljo kahtleb, kas Eesti Energia uus SMS-riketeteavitus ei kätke endas klientide jaoks ohtu. Sõlmides vastava lepingu, annab klient energiafirmale oma nõusoleku, et olgu voolumõõtjakapp pealegi seadusevastaselt tema krundist eemal. Kaljo arvates võimaldab see Eesti Energial energiakaod eikellegimaal lihtsameelse voolumõõtjakasutaja kraesse kirjutada.
"Kõnealune juhtum on nüansirikas ja pole kaugeltki mustvalge, kuid me ei pea õigeks oma kliendiga seotud juhtumit detailselt avalikkuses lahata," annab teada Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik. "Kohtuotsus pole veel jõustunud ja avalduse esitamisega edasikaebamiseks on aega. Otsuse edasikaebamist peame siiski vajalikuks, kuna leiame, et mitmetes aspektides ei ole kohtu otsus põhjendatud."
