"Mõtlesin poole mai peal ümber, et ei lähe siiski 1. juunist laevale – mitte et mul midagi laevatöö vastu oleks, kuid tahtsin rohkem perega olla," räägib mullu mai keskpaigast augusti lõpuni Rootsi laevade šõukavades soleerinud Kaire Vilgats. "See oli aga liiga viimane hetk, et kedagi asemele otsida. Jäin teatamisega hiljaks."
Hõivatud lauljannal, kes debüteerib peaosatäitjana sõnalavastuses ja on Eesti üks nõutumaid taustalauljaid, õnnestus siiski jätta augustisse mõned vabad päevad, et muusikaprodutsendist kaasa Johannes Lõhmuse ja laste seltsis siinset suve nautida. "Perele mõeldes jätsin ikka mingisuguseid asju ära ka," räägib kolme võsukese ema, kes on varemgi öelnud, et valib esinemisi suure hoolega.
Juuni esipoole veetis Kaire Tallinna ja Stockholmi vahet pendeldades. Nüüd kehastab ta Endla teatri suvelavastuses "Seljatas sada meest" naismaadlejat. "Olin kaks nädalat laeva peal, siis oli mõni päev pausi, jaanipäeva paiku olin veel natuke laeval ja seejärel Pärnus proovides. Need on minu suvest praeguseks ehk rohkemgi aega hõivanud kui laevatöö," arvab ta.
Neljapäeval alanud etendusteseeria saab läbi pühapäeval ja Kaire siirdub esimest korda Riia–Stockholmi liini laevale. "Tuleb senisest raskem periood, sest Tallinna–Stockholmi liinil sai üle päeva kodus käia. Riia–Stockholmi liinil seda lõbu ei ole," võrdleb ta. Õnneks jagab ta koormust džässlauljatar Anneliis Kitsega. "Järjest ma pikalt laeva peal ei ole, käin sutsude kaupa. Proovime dublant Anneliisiga omavahel klapitada: kui minul on maa peal midagi tähtsat, siis läheb tema, ja vastupidi. Teda kutsuti festivalile "Positivus" ja ta väga palus, et mina sel ajal esineksin. Ma õnneks saan ka, jätsin endal ühe asja ära. Arvasin, et see on temasuguse noore ja tõusva artisti jaoks väga oluline esinemine," räägib Kaire.
Ehkki lauljanna ihkaks rohkem olla pereringis, ei salga ta, et igatseb ka glamuurseid laevašõusid, milles tunneb end tõelise diivana. Laeval oma bändiga leiba teeninud artistid on tihti kurtnud hirmpikkade ja raskete tööpäevade üle. "Olla laevamuusik ja osaleda šõus on täiesti erinevad asjad," selgitab aga Kaire. "Laevamuusikud peavad tõesti ma ei tea mitu tundi järjest mängima, olenemata sellest, kas rahvast on või ei ole, tantsivad inimesed või ei tantsi, elavad kaasa või ei ela. See on asi, mis mind kindlasti koormaks," kõrvutab ta.
Lapsed sõidavad laeval kaasa
Kui bänd esineb päevas viis-kuus tundi, siis ühiskava tähendab paari lühikest etteastet. "Meie tööpäevad ei ole kuigi koormavad. Esineme küll hilistel tundidel: lastešõud alustame üheksast, siis kell 10 on veerandtunnine minišõu ja kell 12 pooletunnine Londoni-teemaline põhišõu," loetleb Kaire ja tunnistab, et öö ja päev kipuvad vahetusse minema. "Teinekord läheb maarutiin natukene käest ära küll." Ringikäimist ja ajaveetmist piiravate ettekirjutustega, mille üle laevamuusikud varem kaevanud on, pole ta kokku puutunud. Alkoholikeeld teda ei morjenda. "See ei ole ju üldse halb!" muheleb Kaire.
Tütar Karin Kerti (2,5) ning pojad Mihkel Mattias (6) ja Alfred Aleksander (8) tohivad temaga aeg-ajalt kaasa sõita. "Nad on selgi aastal juba korra käinud. Meil on issi (muusika-produtsent Johannes Lõhmus – K. A.) ka väga hõivatud, nii et tema ei saanudki tulla, aga me kõik loodame, et uue satsi jooksul tuleb temagi lastega koos," ütleb Kaire ja kinnitab, et lastele meeldib laevasõit väga.
"Stockholmis on meremeeste klubi, kus on jalkaväljak ja puha. Käisime nendega seal ja meie trupist inimesed viitsisid nendega jalgpalli mängida. See oli nende jaoks kindlasti üks tipphetki," muigab Kaire. "Laeva peal jälle saab muusika saatel tantsida ja tundus, et neil on põnev. Meie šõu paistis neile ka meeldivat, nad ei nurisenud."
