Piima kaevu laskmine ja liha soolamine kõlavad loogiliselt, aga kuidas aitavad nõgesed kala- ja kanalihal säilida? Või miks peaks juustutükkide vahele suhkrut panema?
Külmikud saavutasid eluõiguse alles 1960. aastatel, enne seda pidi igaüks ise vaatama, et toit palavaga kohe pahaks ei läheks. Kas kõik vanaemade nipid ikka vastavad tõele ja ehk annaks mõnda neist pisut kaasajastades tõhusamakski muuta? Õhtuleht kogus vanavanaemade aegseid tarkusi ja palus neid kommenteerida toitumisteadlasel Mai Maseril.
Kõik toiduained säilivad kauem, kui neid hoida pimedas.
Lase toit sügavasse kaevu või hoia seda spetsiaalselt selleks kaevatud keldris.
Piim säilib kauem, kui see läbi keeta. Keetes lisa natuke söögisoodat või liitri piima kohta 1 tl suhkrut. Et piim säiliks paar-kolm päeva, tuleks seda uuesti läbi keeta igal õhtul ja hommikul. Piimanõu võib panna külma veega täidetud vanni.
Mai Maser: Sooda muudab piima leeliselisemaks ja hapnemist tekitavad bakterid ei saa nii kiiresti areneda. Mina lisan kohvikoorele, mis on juba kauem seisnud ja kahtlane, enne kohvile peale panemist suhkrut ja segan hoolikalt läbi. Siis ei lähe kuuma kohvi peal koor kokku.
Hoia võid soolvees. Veel kauem säilib või, kui see enne soolalahusesse panemist keerata pärgamentpaberisse. Lahust tuleks korra päevas vahetada. Kuivem nipp on keerata võitükk vee ja veiniäädikaga niisutatud riidesse. Riiet tuleb aeg-ajalt uuesti niisutada.
Mai Maser: Mina soovitan just soolveega niisutatud lappi. Pärgamendi asemel tuleb tänapäeval kõne alla ka küpsetuspaber.
Juustu võib hoida soolveega niisutatud riides. Juustulõigud säilivad paremini, kui nende vahele panna tükike suhkrut ja sättida teine taldrik raskuseks lõikude peale.
Mai Maser: Suhkur põhjustab käärimist ja ma väga kahtlen selle säilitusviisi efektiivsuses. Sool ja soolvesi on ka juustule parim konservant. Mõni juust valmibki soolalahulappides.
Mune võib määrida rasva, õli või munavalgega. Iga muna tuleb eraldi paberisse pakkida. Võib ka kasta munad võrgu või sõelaga mõneks sekundiks keevasse ja seejärel kohe külma vette. Siis lasta kuivada, laduda korvi ja viia pimedasse kohta hoiule.
Mai Maser: Pime koht peaks olema ka jahe.
Apelsinid ja sidrunid seisavad kauem värsked, kui koor toiduõliga kokku määrida.
Kana ja kala säilivad kauem, kui neid hoida nõgeste vahel.
Mai Maser: Nõges sisaldab kuivatava toimega tanniini (ka pohlades on seda), samuti askorbiinhapet ja mitmeid fenoole. Ilmselt mõte ongi selles, et nõgeselehed vähendavad värskete saaduste veesisaldust ja sellega ei lase nii kiiresti rikneda.
Toorest hakkliha on parem mitte üritada külmutuskapita pikemat aega säilitada. Kui seda on, tuleks sellest kohe kas või kotletid praadida, aga needki ei säili üle ööpäeva.
Kondita liha säilib natuke paremini kui kondiga liha.
Mai Maser: Kondi ümber pääseb õhk ja sinna tungivad munema ka putukad.
Tuntuim liha säilitamise viis on soolamine. Lihatükid tuleb määrida soolaga ja laduda tihedalt nõusse, peale raputada soola.
Säilitamiseks võib liha ka 5–10 minutit soolvees keeta.
Hoia liha kuivas ja liikuva õhuga kohas. Näiteks riidest kotti riputatuna. Viimase võib kasta soolvette ja kuivatada. Aeg-ajalt võib lihatükki pühkida äädikase ja/või soolveese lapiga.
Lihatüki võib mähkida salitsüülhappega immutatud riidesse. Sel juhul tuleks liha enne tarvitamist külmas vees pesta.
Lihatüki võib ka üle valada hapupiima, kalja või äädikalahusega.
Mai Maser: Enne küpsetamist soovitatakse ulukiliha tavaliselt hoida keefiris või hapupiimas. Kuid on suur vahe, kas panna see äädikalahusesse või orgaanilisse hapupiima. Äädikalahuses võib liha olla nädala, kuid hapupiimas vaid paar päeva!
Suitsuliha säilib kauem, aga sedagi tuleks hoida kuivas liikuva õhuga kohas.
Määri suitsuvorsti lõikekohad pärast tarvitamist munavalge või sidruniviiluga. Hallituse teket saab edasi lükata, kui vorstilatt kasta tugevasse soolalahusesse.
Tänuväärsed toiduained eluks külmikuta on kõikvõimalikud kuivained.
