Kõva kampaania on käimas idapiiril. Vahele võtmas Passati-mehi, kes iga päev oma jutu järgi otse Poola või Saksamaale teel on, aga samas kilomeetri järel oma hiigelpaagid tühjaks lahistavad ja jalamaid uue järele tõttavad.
Lõpp sellistele hõlptulu hankijatele – sisistab tolliamet. Nüüd ongi ta vedajatel kõri kinni pigistanud. Ent ettevaatust – see on kahe teraga mõõk, mille üks tera võib küll vedajaid veristada, teine aga riiki ennast.
Paraku on Kagu-Eesti selline kant, kus muud tööd nagu eriti polegi. Riik võib küll regionaalarengu kotist setu memmedele maksta miljoneid ja saata mõned leelotajad kuskile folkloorifestivalile sakslasi hullutama. Kuid kui festival läbi, on ka memmede kõhud tühjad, sest palju leelo ikka tühja kõhtu täidab. Tööd aga ei ole. Oli bensuvedu. Aga nüüd on seegi otsas.
Riik peab oma koore riisuma sealt, kus ta selle seadusega paika on pannud. Bensiin on vaid tilgake meres. Alkohol ja tubakas juba meri. Ümbrikupalgad lausa ookean.
Vahest alustaks oma kampaaniat hoopis sealt ega keeraks kohe inimeste ainust elatusallikat hirmsa kisa saatel kinni. Muidu on ootamas järjekordne sotsiaaltoetuste laviin. Ja asi sarnaneb kangesti jälle kampaaniaga, mis esimese hoo järel raugeb.
