SUVEKÖÖGI UHKUSEKS ON LEIVAAHI: «Meie pere soovis, et väliköögis oleks suur leivaküpsetamisahi ning pliit toidu valmistamiseks. Lisaks mõned riiulid vajalike asjade paigutamiseks ning laud ja toolid. Suvisel ajal on värskes õhus perega istumine kordi mõnusam kui siseruumides,» pole Laagri Leivatoa perenaine Tiina oma uut välikööki kiitma kitsi. Mitu pead on ikka mitu pead, sestap kutsus pere appi ka paberitega pottsepa. (Unibuild OÜ)

Eestimaa lühikest suve oleks patt nelja seina vahel vaaritades raisata. Sestap uuris Õhtuleht, milline üks kodumaine väliköök olla võiks, et seda meie heitlikus kliimas maksimaalselt kasutada saaks.

Pärnumaal Lius elav Maire Eha kinnitab, et nemad on perega väliköögi ehitamise mõtet mõlgutanud juba mõned aastad. Siiani on erinevatest ajakirjadest mõtteid kogutud ja ideid kirja pandud ning naine loodab, et järgmisel aastal saab ehitusega peale hakata. Maire sõnul proovivad nad oma jõududega hakkama saada ning midagi luksuslikku pere ei soovi.

Kindlasti peaks väliköögis olema kamin, grillimiskoht ning tavaline pliit toidu valmistamiseks. Samuti külmik ja valamu. "Elame mere ääres ning seepärast soovin, et väliköök oleks kasutatav nii sooja kui ka tuulise ja vihmase ilmaga. See võiks asuda katuse all ning koosneda vähemalt kahest seinast ning olla lükand-ustega. Siis saaks seda meie kliimas maksimaalselt ära kasutada," selgitab Maire.

Kas ikka teha kamin ja suitsuahi

Alari Ilves kodutehnikat pakkuvast Homeyard OÜst kinnitab, et eestlased suhtuvad oma tulevasse välikööki väga praktiliselt. "Ühes kaasaegses väliköögis võiks olla gaasigrill, gaasipliit, soojuskiirgur. Lisaks võiks muidugi olla ka kamin, söegrill ja valamu. Ameeriklase väliköögis ei puudu sageli ka külmik, televiisor, kokteilimasin ja stereosüsteem."

Kõigepealt soovitab Alari Ilves enda jaoks selgeks mõelda, kui sageli ja kuidas te tegelikult väliköögis toimetama hakkate. "Liiga keerulised ja aeganõudvad lahendused ei leia üldjuhul kasutamist ja nii jääb tehtud investeering lihtsalt kasutult seisma. Kui plaanite välikööki kasutada sageli ja iga ilmaga, tuleb hoolega läbi mõelda, kuhu oleks kõige otstarbekam ehitada seinad, milline peaks olema katus ja kuidas seda tõhusalt soojendada," räägib Alari Ilves.

Seejärel tuleks läbi mõelda, milliseid roogi ja kui suurele seltskonnale te plaanite pakkuma hakata. See määrab ka kodutehnika valiku.

"Kõige universaalsem ja lihtsamini kasutatav on kindlasti gaasigrill koos gaasipliidiga. Samas on saadaval ka tasapinda sobitatavaid söegrille. Eestlastel seondub väliköök või grillkoda küll enamasti istumisnurgaga, milles peab olema kamin ja suitsuahi, aga paraku leiab suitsuahi enamasti väga harva kasutamist ja kamingi muutub tihti vaid prahikogujaks," märgib Alari Ilves.

Samas kamin ja suitsuahi tõstavad oluliselt väliköögi hinda, aga mitte alati selle funktsionaalsust. "Sama raha eest on võimalik saada väga kvaliteetne gaasigrill, mis töötab ka söega ning vajadusel saab sellel ka suitsutada. Või väga laialdaste võimalustega söegrilli," soovitab Ilves erinevaid võimalusi hoolega vaagida.

Mõnusa kokkamis- ja koosolemispaiga planeerimisega võiks alustada sügisel. Kui kevadel kohe ehitusega alustada, saab suve saabudes oma potid-pannid nelja seina vahelt sinna üle kolida. "Harilikult ütleb helistaja, et ega mul ehitusega kiiret pole, aga kuu lõpus võiks ikkagi alustada," muigab Kerri Koppel osaühingust Unibuild.

Kapitaalsem ehitis nõuab 10 000 –15 000 eurot

Koppel lisab, et kui väliköögi ehitamine korralikult ette võtta ning seda ehitada nagu maja, millel on vundament, lumeraskust ja tormi taluv katus ning jälgida ka tuleohutuse nõudeid, siis võib maksumus ulatuda 10 000–15 000 euroni. Loomulikult oleneb kõik köögi lahendustest ning suurusest.

"Alustada tuleks vundamendi rajamisest ja see peab ulatuma külmumispiirist sügavamale. Seinad võib siis vastavalt soovile teha kas kergplokkidest ja neid hiljem viimistleda, viimasel ajal on väga levinud ka paekivi.

Katusekonstruktsioonid tuleks teha puidust ja katus ise kas kivist, plekist või läbipaistvast plastprofiilist. Enamasti kasutatakse materjali, mis harmoneeruks elamu katusega. Kui katus juba pea kohal, saab alustada kamina ja muu ehitusega," räägib Koppel. Põrandana eelistavat eestlane enamasti puitu või looduskivi.

Kerri Koppel tuletab meelde, et suures ehitustuhinas seadused meelest ei läheks. "Teavitada tuleb kindlasti kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialisti, et ei tekiks hilisemaid lahkhelisid. Kui ehituse pind jääb alla 20 ruutmeetri, siis ehitusluba tarvis ei ole. Kui krundid asetsevad lähestikku, tuleb kirjalik nõusolek võtta ka naabritelt." Samuti tuleb Koppeli sõnul tähelepanu pöörata tuleohutusele, kuna reeglina on tegemist lahtiste kolletega, mille korsten pealegi elamutest märksa madalam. "Seepärast tuleb jälgida, et korsten ei satuks elamutele ohtlikult lähedale. Põletada tuleks ainult puid, mitte aga puulehti ja prahti, millest kipuvad sädemed lendama. Kindlasti peab nähtaval kohal paiknema ka tulekustuti," tuletab Koppel meelde.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Marge Sillaots
Telefon 614 4029
Marge.Sillaots@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis