Esmaspäeval toetas Euroopa parlament nn uute liikmesriikide põllumajanduse täiendavat riiklikku rahastamist veel ühe aasta jooksul. See annab valitsusele õiguse lisaraha maksmiseks, kuid kas leitakse ka raha!
Juunis Baltimaade põllumeeste toetuseks korraldatud allkirjakampaania lõi harvaesineva, kuid võimsa ühisrinde, kus Brüsseli põhjendamatu ja siinse maarahva huve mittearvestava poliitika vastu astusid õlg õla kõrval lihtsad maa- ja linnainimesed, ministrid ja eurosaadikud.
Kas Euroopa kuulis Eesti põllumeeste ja nende toetajate häält?
Anija valla volikogu liige ja kohaliku tulundusühistu Alvar juhatuse esimees Jaanus Kalev (48) leiab, et Euroopa parlamendi toetus riikliku lisaraha maksmise jätkamiseks on küll mõningane leevendus, kuid liidus aastaid kestnud ebavõrdsus peaks lõpuks siiski kaduma. 100 hektaril oma sõnul hobi korras vilja kasvatava Harjumaa ettevõtja seisukoht on kindel: "Minu meelest võiksid need otsetoetused täiesti ära kaduda. Olukord, kus meie peame palli mängima paljajalu, aga sakslased saabastes, on võrdsusest ikka väga kaugel. Raske on siiamaani mõista, kuidas meie läbirääkijad Euroopa Liitu astumise eel selliste ebavõrdsete tingimustega nõustuda võisid. Euroopas aga öeldakse, et ise olite nõus. Oleksime pidanud ikka sõrad vastu ajama!"
Seda me tegelikult ei nõudnudki
"Eesti paistis allkirjadekampaaniaga Euroopas kindlasti silma ja selle eest tuleb eelkõige kiita eurosaadik Ivari Padarit, kelle algatusel see käima läks," räägib Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident ja Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees Jaan Sõrra. "Seda, et Euroopa parlament andis oma toetuse uute liikmesriikide riiklike täiendavate toetuste jätkumiseks veel ühe aasta jooksul, võib ehk kaudselt allkirjadekampaania tulemuseks pidada. Meie oma petitsioonis seda üldse ei maininudki, sest meid huvitab algav seitsmeaastane periood. Esimeseks sammuks võib seda aga pidada, kuigi ega Euroopa Liit ju ei kohusta liikmesriike midagi täiendavalt maksma. Nüüd oleneb kõik meie valitsusest, kas ta selle raha leiab ja kui palju."
Paar nädalat tagasi peaminister Ansipi jutul käinud põllumehed ei kuulnud kindlat jah-sõna. Peaminister oli Sõrra sõnul öelnud, et kui otsus maksmise jätkamiseks vastu võetakse, siis peab hakkama vaatama.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder annab lootust, et põllumehed raha saavad: "Seni on Eesti riik suuremal või vähemal määral toetusteks raha leidnud, isegi kärpe-eelarve tingimustes. Ma loodan, et kui meile on selline õigus antud, siis me seda ka kasutame."
Samas märgib ta, et Euroopa Parlamendi ettepanek tuleb veel arutusele ministrite nõukogus. "Võimalus on, et midagi muutub, kuid ma olen suhteliselt kindel, et ettepanek ministrite heakskiidu saab." Otsustamiseks läheb, kas 16. juulil või septembris.
Võrdne Euroopa moodi
Eesti põllumees saab Euroopa Liidu üldisest põllumajandustoetuse keskmisest vaid 44% (2013. aastal 117 eurot hektari kohta). Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt tõusevad toetused uuel eelarveperioodil (2014–2020) Eestis 58 protsendini. See on jätkuvalt üks madalamaid Euroopa Liidus.
Vastavalt liitumislepingule kohustusid kaheksa 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud riiki lõpetama kohalike riiklike lisatoetuste maksmise põllumajandusele 2012. aasta lõpuks. Nüüd kiitis Euroopa Parlament heaks määruse, mis lubab lisatoetust maksta 2013. aasta lõpuni.
