2
fotot
VESI ON KÜLM?:Rainerit ja Kristot kümnekraadine vesi ei häirinud, rannavalvur Daniel soovitas poistel siiski rannale lähemale tulla, et neid vajaduse korral lihtsam aidata oleks. (Kaarel Tigas)

Kui Tallinna Stroomi ranna vetelpäästja, laps süles, tema ukse taha jõudis, polnud ema tütre kadumist veel märganud. Hetkest, mil alasti tüdruk rannavalvur Danieli tähelepanu köitis, oli möödas paar tundi.

"Tüdruk jooksis paljalt ringi, ta jalal olid marrastus ja sinikad. Küsisin: kus su ema on ja kus riided?" räägib Daniel. Laps sibas üleeile sihitult ringi ja just see rannavalvuris kahtluse tekitaski. "Tüdruk käitus rahulikult ja ei tahtnud minuga üldse rääkida. Ta teadis kindlalt, kus on ja mida teeb," jätkab Daniel. Et last üldse tähele pandi, oli suur juhus – kuigi vesi oli külm, oli ilm soe ja inimesi rannas palju.

Lõpuks selgus, et tüdruku ema on kodus ja tütre rannaskäigust pole tal õrna aimugi. Seepeale otsustas Daniel lapse rannahoonesse G4S ruumidesse viia, et talle kas või kommi pakkuda ja midagi selga panna.

"Tahan jäätist, tahan jäätist!" nõudis tüdruk. Kuigi ta olnud sellestki teadlik, et võõrastelt onudelt ei tohi maiust vastu võtta, eelistas ta vormirõivais rannavalvuritele erandi teha.

Danieli ülemus, Stroomi ranna vahetusevanem Aleksandr, kes lapsega tegelemise üle võttis, ütleb, et ennast Nastjaks nimetanud tüdrukuke olevat suisa kuri olnud ja küsimusele, kus sa elad, vastanud urisevalt toonil: "Ei tea!!!"

Kui vana oled? – "Kolm!!!"

Aga perekonnanimi? – "Ei tea!!!"

Kui Daniel jäätisega tagasi jõudis, tüdruk veidi leebus. Otsiti ka tema riideid, kuid need jäidki leidmata.

Ega laps neid õigupoolest selga soovinudki. Rannavalvuri töösärk, mida tüdrukutirts väga ilusaks kleidiks nimetas, ja lubadus, et see jääb temale päriseks, sulatas jäise barjääri ning laps nõustus lõpuks Aleksandrile oma koduteed näitama. Ta teadis seda tegelikult väga hästi.

Kodu lähedal hakkas Nastja aga jällegi hämama. Ütles, et ta läheb üksi, soovis ka ringiga minna. Hädast aitas välja majade vahel mänginud teine laps, kes ütles, et teab tüdrukut ja sedagi kus ta elab.

Kui pisipiiga koduuksest sisse astus, paistis sealt ema, kes istus arvuti ees. Avatud oli suhtlusportaal. Ta tunnista lapse omaks, polnud aga tema kadumist märganudki ja küsis üllatunult: "Kus riided on?" Nagu loo algul öeldud, oli kolmeaastane tüdruk selleks ajaks juba paar tundi rannavalvurite seltsis olnud.

Isa kukkus jooma

Seni on rannavalvurid kadunud lapsed otse vanematele üle andunud ja nii toimiti ka sel korral, enamasti aga on vanemad kusagil lähemal ja lapse kadumisest šokis. Tagantjärele Aleksandril siiski kripeldab, kas ei peaks mitte ka politseid asjast teavitama.

Paraku pole see juhtum ainus. Halvast rannailmast hoolimata on tänavu Stroomi rannast leitud ja vanematega kokku viidud seitse last. Aleksandr toob teise näite: juuni keskpaigas teatati neile metsaservalt leitud kaheksa-aastasest tüdrukust. Tema riided olid märjad ja ta oli alajahtunud. Selgus, et lapse ema oli välismaale läinud, tütrega koju jäänud isa aga sõpradega jooma kukkunud. Kuni ema naasmiseni anti laps sotsiaaltöötajate hoole alla.

Eelneva põhjal tundub suisa kohatu üle korrata, et vanemad peaksid lastel silma peal hoidma. Aga Aleksandr tahab seda siiski veel kord meelde tuletada. Rannavalvuritel on ka spetsiaalsed oranžid käepaelad ja marker – astuge julgelt ligi ja küsige! Pange lapsele nimi ja telefoninumber randmele.

Kümnekraadine vesi

Eile kella ühe ajal päeval puhus Stroomi rannas tuul, veesooja oli 10 kraadi ja lehvis punane lipp. Suvitajaid oli üsna vähe, rannavalvuritel pikk dress seljas. Üles tõmmatud säärtega pükstes ja paljajalu rannaliival kõndiv Daniel on ometi lahkesti nõus fotol poseerimise tarbeks merre astuma, teadmata, et hetke pärast on ta juba põlvini vees.

Nimelt sulistavad rannajoonest oma sadakonna meetri kaugusel Rainer ja Kristo, kelle isa sõnul olevat vesi külm vaid paberil. Daniel palub poistel siiski kaldale lähemale tulla, sest krambi tekkimisel võtaks nendeni jõudmine liialt aega. Noorhärrad kuuletuvad.

Rannahoone juures infotahvlil on kirjas, et merevee temperatuur oli nii hommikul kell üheksa kui ka südapäeval kümme kraadi.

Rannavalve: me küll jälgime lapsi, aga see ei vabasta vanemaid kohustustest!

Tänavu on rannavalve kadunud lapsi vanematega kokku viinud seitsmel korral, kõik need korrad Tallinnas Stroomi rannas ja selle kõrval pargialal.

Mullu viisid G4S rannavalvurid suve jooksul oma vanematega kokku 116 randades ära eksinud last, neist 75 tagastati vanematele Pärnu rannas, 38 Tallinnas ja kolm Haapsalus Paralepa rannas.

Lapsed tulevad üksi randa nii vanemate loal kui ka nende teadmata, eriti väiksemates kohtades. Eelmisel nädalal jäi Tartus Anne kanali ääres rannavalvuritele silma 25 järelvalveta last, keda küll otseselt kadunuks pidada ei saanud.

Rannavalvurite arvates õpivad lapsed omapäi rannas viibimiseks küllaldaselt ujuma 12–13aastaselt.

Eesti merevee kvaliteet suplejatele ohtu ei kujuta

Euroopa Keskkonnaagentuur avaldas ülevaate, mis näitab, et Eesti sisevete kvaliteet on Euroopa Liidu parim, kuid merevee puhtuselt on meist hullemad vaid Läti ja Belgia.

Hoolimata Euroopa viimaste hulka kuulumisest on Eestis iga teise mereranna suplusveed väga hea kvaliteediga ning ühestki rannast ei võetud eelmisel aastal nõuetele mittevastavaid proove.

Näiteks edetabelis Eestit edestanud Itaalias suleti puuduliku veekvaliteedi tõttu eelmisel aastal 133 supelranda. Eestis on 27 mereranda.

Terviseameti keskkonnatervise peaspetsialist Küllike Birk ütleb, et kui merevesi on suplemiseks kõlbmatu, tuleb rand alaliselt sulgeda juhul, kui kolme aasta jooksul pole võimalik vee kvaliteeti parandada. Eestis on eelnevatel aastatel kohati probleeme esinenud, kuid tänavused proovid on kõik nõuetele vastanud ning praegusel hetkel ükski rand sulgemisohus pole.

Viimastel aastatel on ajutiselt mõned rannad küll suletud olnud. Sellistel puhkudel lehvib rannavalvetornides punane lipp. Ujumiskeelu tähis on praegugi mitmel pool väljas, kuid puhtuse asemel on probleemiks veel liiga külm veetemperatuur, tugev tuul või kõrged lained.

Mereranniku vee kvaliteet halveneb peamiselt inimtegevuse tagajärjel – veest võetud proovides mõõdetakse peamiselt soole enterokokkide ja kolibakterite hulka 100ml vee kohta. "Need bakterid elavad soojavereliste elusolendite ja inimeste soolestikus," ütleb Birk. Puhtus sõltub ka reoveekäitlemise efektiivsusest, mida põhjalikum puhastus, seda puhtam vesi.

Veekogude kvaliteedi kohta saab informatsiooni terviseameti koduleheküljelt.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Geidi Raud
Telefon 614 4056
geidi.raud@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis