Tagasihoidlikest eestlastest on aastatega saanud andunud staarikummardajad. Reede õhtul "Retrolegendil" lükkasid lavalt tulevale Ricchi e Poverile tormi jooksvad fännid Õhtulehe ajakirjaniku otse "vunts" Franco Gatti käte vahele.
Pärast iga esinemist julgustasid õhtujuhid Mart Juur ja Peeter Oja publikut minema lavast vasakule jääva piirdeaia taha autogramme küsima. Võimalus retrostaaridel kätt suruda ja ehk ka koos pilti teha ahvatles üllatavalt paljusid. Pärast iga esinemise lõppu kogunes rahvast aia taha esinejaid ootama mitmes reas. Osa staare jäi aedikusse tulemata, näiteks peaesineja Kim Wilde. Kõige vahetumad suhtlejad olid reede õhtu kaks viimast esinejat, Ricchi e Poveri ja C.C.Catch. Nemad tulid lavalt otse aia taha, kallistasid, surusid käsi, andsid autogramme. Mõned aktiivsemad suutsid end isegi turvameestest mööda rääkida ja said lemmikstaariga põsk põse vastas pilti teha.
Kohal tõelised retromuusika fännid
Kui suur huvi staaridega kohtumise vastu välja jätta, siis kulges festival vaoshoitud meeleolus. Kõik sujus, esinemised algasid minutipealt. Ainus apsakas juhtus teise päeva eelviimase esineja Camouflage’i lavaloleku ajal, kui üks väiksem diskokera prantsatas laest alla aparatuurile ja esinemine tuli umbes pooleks tunniks katkestada.
Kuigi ilm "Retrolegendi" soosis, oli Lauluväljakul publikut keskmiselt või isegi hõredamalt. Reedel, kui ilm oli lausa ideaalne, sai ka õige festivalimelu kahe viimase esineja ajaks hoo sisse. Laupäeval tundus publikut olevat vähevõitu, kuigi pärastlõunal tibanud vihm enne esinemiste algust lakkas. Publikut oli siiski nii palju kohal, et vähemalt esinemiste vaheajaks tekitada Eesti vabaõhuürituste kohustuslik element, hiigelpikad WC-järjekorrad siniste teisaldatavate putkade juurde. Kes raatsisid loovutada 60 senti, said keha kergendada ilma järjekorrata ja mugavamates tingimustes Oru statsionaarses WCs.
Silma torkasid mõned asja tõsisemalt ette võtnud fännid, kes olid rõivastunud 1980ndate neoonretuusidesse ja triibulistesse sääristesse, pikad hõlstid keskelt laiade kummivöödega kokku tõmmatud. Tõsi küll, selliste kostüümide kokkusaamine polegi tänapäeval kuigi vaevarikas, sest mood on spiraalina umbes samasse paika tagasi keerutanud kui C.C.Catchi ja Kim Wilde’i hiilgeaegadel.
Pulbiku hulgas oli väga palju lapsi. Selle põhjus sai selgeks kava lugedes: 14aastased ja nooremad lubati koos vanemaga tasuta sisse. See muutis "Retrolegendi" tõeliseks pereürituseks. Ilmselt koosnes ka festivali publik peamiselt tõelistest retromuusika fännidest. Need, kes kohal olid, nautisid pidu täiega. Suurem osa rahvast elas kaasa päris lava eest, keerutati jalga ja hingelisemate lugude ajal hõljutati ülestõstetud käsi.
Korraldajad jäid väikesesse miinusesse?
Enim elati kaasa Ricchi e Poverile, kuigi ka selle eel esinenud Secret Service’i suuremad hitid tekitasid vaimustushuilgeid. C.C.Catchi esinemine aga viis keskealise publiku ajamasinaga otse kunagiste koolidiskode meeleollu. Teisel päeval oli oma kindel publik päeva alustanud Anne Veskil, kellele toodi lavale mitu roosikimpu. Sellise tähelepanu osaliseks ei saanud ükski välismaine diiva. Festivali oodatuim esineja oli viimasena lavale astunud Kim Wilde, kes pani festivalile väärika punkti hitiga "Kids in America", millega tema tähelend kunagi algas.
Pühapäeval pärast festivali Lauluväljakul veel viimaseid otsi kokku tõmbav peakorraldaja Lea Adrikorn ütles Õhtulehele, et täpselt veel ei tea, aga tõenäoliselt jäävad korraldajad üritusega väikesesse miinusesse. "Aga eks seda oli juba ette karta," lisas ta. "Võtame seda kui kooliraha, kogemuse saamist järgmisteks kordadeks."
Kuigi "Retrolegend" oli üritusturundusega tegelevale firmale esimene kord muusikafestivali korraldada, oli tiim algusest peale seisukohal, et tegemist peab olema jätkusuutliku projektiga. "Praegu oleme kõik veel väsinud, paar tundi maganud, seega päris kindlalt midagi ei luba," jättis Adrikorn siiski taganemistee. "Puhkame ja paari kuu pärast otsustame, kas teeme "Retrolegendi" ka järgmisel aastal."
