1. juulist jõustuvad välismaalaste seaduses tehtud muudatused, mis täpsustavad väärkasutuste ohu vähendamiseks tähtajaliste elamislubade andmise tingimusi.
„Muudatuste eesmärk on vähendada sisserände piirarvu alla kuuluvate tähtajaliste elamislubade väärkasutamise riski ja kindlustada, et elamisload saaksid välismaalased, kelle Eestisse elama asumine aitab kaasa ühiskonna arengule“ sõnas siseminister Ken-Marti Vaher seadusemuudatust põhjendades. „Selleks sätestab jõustuv seadus töötamiseks ja ettevõtluseks elamisluba taotlevatele välismaalastele seatavad tingimused ning elamislubade andmise eesmärgid. Seda, kas välismaalaste Eestisse tulek on meie riigile vajalik ja kasulik, võimaldab uus regulatsioon hinnata juba taotluse menetluse käigus“ lisas Vaher.
Seadusemuudatus seab varasema korraga võrreldes lisatingimusi neile, kes taotlevad elamisluba töötamiseks äriühingu juhtorgani liikmena. Olulisima sättena peab äriühing olema Eestis eelnevalt registreeritud ja sel peab olema tegelik majandustegevus vähemalt viie kuu jooksul enne elamisloa taotluse esitamist. Välismaalane peab tõendama juriidilise isiku senise ja kavandatava tegevuse, partnerite või rahaliste allikate usaldusväärsust ning seda, et tema elamisloa alusel Eestis viibimine aitaks oluliselt kaasa elamisloa eesmärgi saavutamisele.
Teise muudatusena kaotati senine piirang, mille järgi võis välismaalane olla vaid ühe äriühingu juhtorgani liige. Jõustuva seadusemuudatuse kohaselt võib välismaalane juhtida ka mitut äriühingut, kui vähemalt üks neist maksab talle selle eest 1,24-kordse keskmise brutopalga suurust tasu. Sama kehtib ka ettevõtluseks elamisloa saanud välismaalase suhtes.
