Kas PRIA toetab enese teadmata põllulindude hävitamist?
"Need suured võimsad masinad ei jäta kedagi ellu! Seal lebab vigaseid jänese- ja linnupoegi: katki hakitult veel liigutamas. Pea kohal tiirutava lõokese meeleheitlikku appikutset ei märka mitte keegi!"
Eesti põllulindude tuleviku pärast südant valutava Marika Kure sõnul võib säärast vaatepilti näha üha sagemini. Põhjuseks põllumaade võsastumise takistamiseks loodud PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet) pindalatoetused, mis kohustavad maaomanikke põlde juulis puhtaks niitma.
"Kui heina ei kasutata loomasöödaks, on seda lubatud hekseldama hakata juba 1. juulist, niitmine peab olema lõpetatud 31. juuliks," pahandab Kure. "Nii satuvad aga ohtu maa peal pesitsevate lindude pojad: rukkiräägud, lõokesed, kiivitajad, põldpüüd. Kuna linnupojad pole lennuvõimelised, niidetakse neil lihtsalt pead otsast. Ellujäänud jäävad aga röövlindudele kergeks saagiks." Kultuurrohumaadel, kus hakatakse loomasöödaks silo tegema juba juuni algul, ei jõua linnuema poegi väljagi haududa.
"Rukkiräägu poeg on kuu vanuselt üsna vilets lendaja – õige lennuoskuse omandab ta teiseks elukuuks –, ta küll püüab niiduki eest ära joosta, aga tavaliselt sõidab traktor temast üle," räägib Kure. "Et rukkirääk leiaks röövlindude eest kaitset, peab heina kõrgus olema vähemalt 30 cm. Kindlasti olete märganud suviti põllul niiduki taga kurgi ja vareseid, kes haistavad ohtrat saaki – lähedalt on see aga üsnagi õõvastav vaatepilt."
Lahendus: niitke kuu aega hiljem!
Maamõõtjana leiba teeniv Kure ei kahtle, et pindalatoetuse eesmärk on teha head, kuid üle tasuks vaadata tähtajad. "Põllul pesitsevate lindude ellu jäämiseks piisaks, kui juulikuine niitmine lükataks augustisse – see võiks alata 20. juulil ja lõppeda 20. augustil, nagu kaitse alla võetud loodusobjekti rohumaadel," arvab ta.
Liigagi sageli kohtub Kure oma tööd tehes inimestega, kel on täiesti ükskõik, kas nende põllul mõni lind või loom elab või mitte. Viimane piisk tema karikasse oli see, kui üks maaomanik tema kodukülas Põlvamaal viimase lapi looduslikku niitu üles kündis. "Seda maad kasutati esimese vabariigi ajal niiduna ja ei haritud isegi kolhoosi ajal üles, kuna saaki sealt ei saadud. See oli liigirohke looduslik aas, kus pesitsesid rukkiräägud. Nüüd on see jäädavalt kadunud," kurvastab Kure, et Kesk- ja Põhja-Euroopas on rukkirääk paljudel aladel juba välja surnud. "Oleks tark midagi ette võtta, enne kui see linnuliik siingi punasesse raamatusse satub. Toetusi peaks maksma hoopiski nendele talunikele, kes jätavad lindudele põllumaade vahele loodusliku elupaiga alles."
PRIA: lindudega peab arvestama!
Kure uuris ka PRIA maakondliku teenindusbüroo töötajalt, miks ei saa niitmist augustisse lükata, ja suur oli tema üllatus, kui selgus, et toetusetaotlejatega iga päev kokku puutuv inimene ei tea kõnealusest probleemist midagi.
"Pärast kolleegidega konsulteerimist teatas ta, et PRIA töötajad jälgivad seadusi, ning kuupäevade muutmine pole nende võimuses. Ta ei teadnud sedagi, kes need kuupäevad kehtestas," imestab Kure.
PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasiku sõnul sätestab toetusmeetmete tingimused põllumajandusminister. "PRIA on makseagentuur ja rakendusasutus ning meie üks ülesandeid on kontrollida, et taotlejad õigusaktides kehtestatud nõudeid järgiksid," ütleb Sarv-Kaasik. Küll aga juhib ta tähelepanu, et üks pindalatoetuste taotlejaile kehtestatud nõue keelab linnupesade ja munade tahtliku hävitamise ning lindude tahtliku häirimise selge sõnaga.
"Seega: pindalatoetuste soovijad, kes rohumaid niidavad või hekseldavad, peavad seda tehes siiski ka lindudega arvestama," kinnitab pressiesindaja, et nõuete rikkujal saab toetust teatud protsendi ulatuses vähendada.
Hekseldamine viiakse hilisemale ajale?
Nõuete järgimist kontrollivad vastavalt valdkonnale neli ametkonda. Linnudirektiivi nõue tuleneb Eesti looduskaitseseadusest ja Euroopa Nõukogu direktiivist, selle nõude täitmist kontrollib keskkonnainspektsioon, kellelt PRIA saab tuvastatud rikkumise kohta infot enne toetuste määramist. "Nii et – ei niitmine ega hekseldamine ole määratud toimuma linnulaipade hinnaga," ütleb Sarv-Kaasik.
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu kinnitusel on nii keskkonnaministeerium, -amet kui ka -inspektsioon probleemist teadlikud ja juba lähiajal alustatakse põllumajandusministeeriumiga läbirääkimisi hekseldamise algusaja edasilükkamiseks. Merisalu möönab, et kuigi eluslooduse seisukohast pole enne 10. juulit niitmine hea, on hiljem niidetud hein kaotanud suure osa toiteväärtusest ega sobi enam loomasöödaks.
"Tuleb mõista, et eluslooduse mitmekesisuse säilitamist tuleb käsitleda tervikuna ning vaadelda seda kõikide liikide, mitte üksnes mõne üksiku linnuliigi kaitse aspektist," ütleb Merisalu.
Põllumajandusministeerium: ühtegi tegevust ei peaks tegema toetuse pärast
Eike Lepmets, põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist: "Ka meile valmistab põllulindude hukkumine varajase niitmise/hekseldamise läbi muret. Nende tähtaegade üle on palju aru peetud ning teemat on arutatud ka Eesti linnuteadlastega. Teise tegurina tooks välja veel niitmise/hekseldamise viisi, kus keskelt lahku või servast serva niitmine on rohumaa äärest keskele niitmisega võrreldes oluliselt linnusõbralikum. Oleme otsinud kompromissi söödatootjate, maahooldajate ja elurikkuse säilimise vahel. Ka pindalatoetustele on kehtestatud oma nõuded. Näiteks Natura aladel asuvatel poollooduslikel kooslustel, mis tuntud suure elurikkuse poolest, on hekseldamine üldjuhul keelatud. Niitmise aeg on seal tavapärasest märkimisväärselt hilisem. Ka rohumaadel, mida ei kasutata sööda tootmiseks, ei tähenda lubatud 1. juuli seda, et tööd peab kindlasti just siis alustama. Aega on 31. juulini ja kaitsealadel isegi 20. augustini või 1. oktoobrini. See kuupäev kehtestati just linnukaitse vajadusi silmas pidades. Lisaks leiavad põllumajandustootjad, et 1. juuli on hoopis liiga hiline, kuna selleks ajaks valmivad mitmed raskesti tõrjutavate umbrohtude seemned (nt mets-harakputk) ning nende leviku vältimiseks tuleks maade hooldamisega alustada varem. Loodame põllumeeste ja maa hooldajate talupojatarkusele. Ühtegi tegevust ei peaks tegema toetuse pärast, ja kui nii tehakse, on see kurb."
Põllumehed: me ei niida heina, vererada taga
Raplamaal Märjamaa vallas on Helje looduskaunis kohas heina niitnud juba aastaid. Kõik tema põllud kuuluvad Natura 2000 alade alla ja ta saab PRIAlt toetust. Enne 10. juulit ta niita ei tohi. Helje loeb oma linnud-loomad üles: rukkiräägud, lõokesed, tihased, põõsalinnud, linavästrikud ja kõre. Nii kaua kui tema on seal niitnud, on need kõik alati olnud. "Tänavu olid lõokesed eriti vara kohal. Lumi oli veel maas. Kõret kuulen hommikul hästi vara," räägib Helje.
"Ühe korra on meil äpardus olnud. Hästi vihmane suvi oli, hiljem niitsime ja rukkiräägu ema jooksis ette. Pojad päästsime ära, aga emal jalad katki," kirjeldab Helje õnnetust, mis juhtus suve teisel poolel. "Tegelikult jänesepojad ja kõik on 10. juuliks juba väljas. Inimene peab lihtsalt arvestama sellega, mis tal seal on ja millal tohib minna." Helje ütleb, et traktorist põllul ei ole kurjategija. "Ma ei ole sellist traktoristi näinud, kes umbselt kõik alla ajab."
2010. aasta põllumees Madis Ajaots Pilsu talust, Tartumaalt on sama meelt, et nii verine, nagu maamõõtja heinategu kirjeldab, maatöö ei ole. "Enne mind on 100 aastat heina tehtud ja ei ole linnukesed ära kadunud kuskile."
Silo teeb Ajaots kolm korda aastas. "Mai lõpus on esimene silo ja siis ei ole linnud pesagi tegema hakanud. Oleneb, kuidas sooja ja vihma on, teine silo on kaks kuud pärast seda ja enne külmasid saab kolmanda," seletab ta, et ega linnud suure põllu peale tulegi. Peale selle arvab Ajaots, et ka inimest võiks kaitsta. "Eesti põllul ei tohi maamees kevadist hane lasta, aga Rootsis võib. Katsuge ikka inimesega ka arvestada! Jätke homo sapiens ka alles!"
2007. aasta põllumees Ermo Sepp Patika külast, Lääne-Virumaalt ütleb, et heinategu hilisemaks kindlasti viia ei saa. "Kui silo teha ja rääkida heinateost, siis seda saabki ainult enne jaanipäeva teha. See on umbes nii, et kasvatad kartulit ja korjad seda siis, kui külm ära on võtnud."
Kõik kolm põlluinimest teavad, et niita ei tohi ringiratast, vaid keskelt lahku või servast serva ja metsa poole. Siis pääsevad linnud-loomad metsa pakku.
