Nädalalõpp pealinnas: politsei saab kolme päevaga ligi 30 peretülidega seotud väljakutset

Politsei vanemkomissar Reimo Raivet usub, et inimeste viimaste aastate rahalised raskused ja töö kaotamine on peretülidele hoogu andnud: "Need teod pannakse toime emotsiooni ajel, tihti on mängus alkohol, enamasti kannatajaks naised."

"Peretüli lahendama läinud politseinik näeb kurbi inimsaatusi," sõnab Raivet. Kuu algul jõudis meediasse näiteks juhtum, kus isa tervet peret kaks aastakümmet julmalt peksis ja hirmuvalitsuse all hoidis. See julmur saadeti viieks aastaks reaalselt vangi.

Perevägivalla juhtudest üldiselt avalikult ei räägita. Ka politseini ei jõua kõik juhtumid. Neist, mis jõuavad on vaid iga kümnes selline, kus vägivaldseks pooleks on naine, enamjaolt jõhkrutsevad mehed. Haridus ja elujärg pole tihti määravad.

Politsei sekkub ka vaimse terrori puhul, kuid kriminaalmenetluseks annab põhjuse füüsiline vägivald. Praktika on paraku tihti selline, et naine varjab sinikaid aastaid, kannatustekarikas võib olla suur. Ühel hetkel võtab allasurutu siiski end kokku ja teatab ametivõimudele. Harvem on tülist teatajaks mõni kõrvalseisev isik.

Kahjuks tuleb ette ka juhtumeid, kus politsei teavitamise järel palutakse siiski avaldus tühistada. See ei tähenda automaatselt, et politsei asja edasi ei uuriks. Kui inimene ei teata vägivallast aastaid, võib aastatetagust terrorit olla raske tõestada, kuid seegi pole võimatu. Abiks oleks traumade fotole jäädvustamine või fikseerimine haiglas. Siiski, mida varem teatada ja sekkuda, seda suurem on tõenäosus, et inimene tuleb terrori alt välja.

"Kes lööb, see armastab? Pigem ei," arvab politseinik. Naine võib küll Raiveti arvates selle lause enda jaoks meeldivaks mõelda, et enda kallal toime pandavat kergem taluda oleks," aga meeste puhul on see õigustus oma tegudele, siin aetakse sassi armastus ja omamissoov. Peksmine on seotud allasurumissooviga ja füüsiliselt on seda soovi kergem realiseerida. Miks ma peaksin suruma alla inimest, keda ma armastan selle sõna otseses mõttes? Arvan, et tahaksin, et ta oleks minuga võrdne," jääb Raivet igivana lauset analüüsides mõtlikuks.

Psühholoog: peretülis tuntakse vastast ja osatakse haiget teha

Perepsühholoog Helle Niit: 28st juhtumist 15 puhul on juba kõnekeskuse kirjelduses märgitud joobesolekut, oletatavasti oli ülejäänud lugude puhul samuti alkohol mängus. Sellest tingitud pidurite kadumine vallandab etteheiteid ja süüdistusi, mis võimenduvad kontrollimatuks raevuks.

Peresuhtes ja lähedastes suhetes üldse on suurem risk üksteisele rohkem haiget teha, teineteist teatakse väga hästi – partnerid, ekspartnerid, vanemad ja lapsed. Valusa ütlemise järel rünnatakse enesekaitseks teist väga jõuliselt, kuni rusikate ja relvadeni välja.

Tundub, et politsei kutsumine pole paljudele kõnealustele ilmselt esmakordne. Võimuesindajaid kasutatakse tüli võimendudes mõjuva argumendina ja pärast ei olda valmis avaldustki kirjutama. Samas ei tarvitse politsei käimine tüli lõpetada. Olen märganud, et peretülide puhul on politseinike jaoks üheks keerulisemaks momendiks ootamatu sündmuste kulg.

Ühe nädalalõpu 28 õnnetut perekonda

Väljavõte politsei kõnekeskusesse tehtud 28st peretüli väljakutsetest Tallinnas ja Harju maakonnas neljapäevast, 7. juunist kuni laupäeva, 9. juunini sel aastal. Kellaajaliselt langevad väljakutsed peamiselt õhtusse kella 18st kuni südaööni, kuid on ka juhtumeid, kus tülitsetakse kell üheksa laupäeva hommikul. Perede huvides jäävad detailsemad andmed saladuseks.

- Naine teatab, et elukaaslane lõi talle rusikaga vastu nägu, huul on katki ja vaja läheb ka kiirabi. Helistaja lubas avalduse teha.

- Purjus äi ähvardab kangi ja kirvega, istub trepil, kamandab ja karjub. Naissoost helistaja on majas koos viieaastase lapsega ja ei julge äia sisse lasta.

- Joobnud paar tülitseb korteris, peremees haarab noa. Vigastada keegi ei saanud ning mees lahkus. Naine politseile avaldust ei kirjuta.

- Helistab naine kes kurdab, et tema korteris viibiv purjus mees tuleb kallale.

- Helistajaks on mees, kelle abikaasa lõi talle korra lahtise käega näkku ja jalgadega mitu korda kubemesse, põhjustades mehele valu ja tervisekahjustusi.

- Naine teatab, et tema joobes mees tuleb talle kallale. Naine on nõus vajadusel politseile avalduse kirjutama.

- Mees teatab, et naine peksab teda. Kui politsei 10 minuti jooksul ei tule, lubab mees noa võtta ja tegutseda.

- Naine teatab, et läks elukaaslasega riidu. Mees on agressiivne ja naine palub politseil kohale sõita. On nõus avalduse kirjutama, kuid hääle järgi tundub joobes olevat.

- Teismeline helistaja väidab, et tema alkoholijoobes isa korraldas kodus skandaali.

- Naine teatab, et elukaaslane peksis teda. Politsei jõudes on naine maja ees kiirabiautos. Nähtavaid vigastusi pole, kuid ta lonkab ja kurdab valu alakehas. Naise väitel mässis mees käteräti käe ümber, et peksust jälgi ei jääks. Mees olevat kaasa sõnul korteris koos 2,5aastase lapsega. Politsei kontrollib korterit, kuid leiab sealt eest vaid lapse, kes ütleb, et issi läks ära. Naine ja laps viidi jaoskonda avaldust kirjutama.

- Mees kurdab, et tema ämma abikaasa tuli kallale ja lõi rusikaga kaks korda vastu pead. Valus oli.

- Helistaja väidab, et tema ema elukaaslane on alkoholijoobes ja agressiivne. Politsei kohale jõudes pole mees vägivallategudeni jõudnud ja ta toimetatakse jaoskonda kainenema. Juhtunu kohta kirjutati politseile avaldus.

- Naine teatab, et joobnud elukaaslane lõi teda korduvalt rusikaga pähe ja näkku, haaras juustest kinni ja tiris, tekitas valu ja tervisekahjustusi. Mees viidi jaoskonda kainenema.

- Naine teatab, et joobes ja agressiivne mees lõhub toa ust. Avaldus politseile on juba kirjutatud.

- Mehe käest peksa saanud naine jooksis koos lapsega korterist koridori ja soovib lisaks politseile ka kiirabi.

- Naine teatab, et joobes eksmees tuli koju, skandaalitseb ja on vägivaldne. Samas tunnistab naine, et on ka ise joonud. Lapsed on kodus. Naine kirjutab politseile avalduse.

- Naaber teatab, et naine tahab kodust lahkuda, aga mees ei lase ning tuleb kallale.

- Vanem teatab, et tema joobnud poeg korraldas skandaali ja muutus agressiivseks. Mees toimetati jaoskonda kainenema.

- Helistanud mehe eksnaine pidi tooma lapse nädalavahetuseks tema juurde, kuid hilines 45 minutit ja kõnedele ei vastanud. Lõpuks ilmus naine koos oma isaga. Mehe sõnul tungivad mõlemad jõuliselt korterisse, keelduvad lahkumast ja nõuavad asju.

- Varemgi naist peksnud mees ähvardab naist füüsilise vägivallaga, naine kardab peksu kordumist ja palub politseid appi.

- Mees soovib politsei abi naise ülekuulamisel. Oleks tarvis uurida, kus naine mitu päeva oli. Ta oli lahkunud kodust midagi ütlemata ja on pärast naasmist tige ega räägi mehega, ainult karjub. Lõpuks soovis politseid ka naine.

- Joobnud häälega helistaja väidab, et tema vend, kes on samuti alkoholijoobes, läks isale kallale.

- Mees ähvardas tappa oma ema ja viimane tunneb reaalset ohtu, kuna vahetult enne lõi poeg talle vastu kõrvu, tekitades sellega valu.

- Helistaja soovib, et tema mees politseisse kainenema viidaks, sest ta lõhub kodus asju.

- Pereisa vägivallatseb naise ja tema 19aastase poja kallal. Kannatanu kiirabi ei vaja. Politsei soovitab naisel pojaga politsei saabumiseni teises ruumis püsida.

Perevägivald Eestis (2010. aasta andmed)

- Aastas leiab aset ligi 1200 juhtumit.

- Politsei alustab menetlust 93% juhtumitest, mille kohta teave saadakse.

- 53% kohtusse jõudnud juhtumitel oli karistuseks tingimisi vangistus, 13% reaalne vangistus, 20% üldkasulik töö ja 14% rahaline karistus.

Allikas: Justiitsministeerium

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Piret Sarv
Telefon 614 4094
Piret.Sarv@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis