Politsei vanemkomissar Reimo Raivet usub, et inimeste viimaste aastate rahalised raskused ja töö kaotamine on peretülidele hoogu andnud: "Need teod pannakse toime emotsiooni ajel, tihti on mängus alkohol, enamasti kannatajaks naised."
Perevägivalla juhtudest üldiselt avalikult ei räägita. Ka politseini ei jõua kõik juhtumid. Neist, mis jõuavad on vaid iga kümnes selline, kus vägivaldseks pooleks on naine, enamjaolt jõhkrutsevad mehed. Haridus ja elujärg pole tihti määravad.
Politsei sekkub ka vaimse terrori puhul, kuid kriminaalmenetluseks annab põhjuse füüsiline vägivald. Praktika on paraku tihti selline, et naine varjab sinikaid aastaid, kannatustekarikas võib olla suur. Ühel hetkel võtab allasurutu siiski end kokku ja teatab ametivõimudele. Harvem on tülist teatajaks mõni kõrvalseisev isik.
"Kes lööb, see armastab? Pigem ei," arvab politseinik. Naine võib küll Raiveti arvates selle lause enda jaoks meeldivaks mõelda, et enda kallal toime pandavat kergem taluda oleks," aga meeste puhul on see õigustus oma tegudele, siin aetakse sassi armastus ja omamissoov. Peksmine on seotud allasurumissooviga ja füüsiliselt on seda soovi kergem realiseerida. Miks ma peaksin suruma alla inimest, keda ma armastan selle sõna otseses mõttes? Arvan, et tahaksin, et ta oleks minuga võrdne," jääb Raivet igivana lauset analüüsides mõtlikuks.
Edasi saad lugeda paber- või digilehest, või tellides artikli veebist!
