Nädala tipud

1. Karistussalklased

Kuigi politsei on enda arvates leiutanud liiklusohutuse tagamiseks imevitsa kõiki maksimaalselt trahvides ja roolijoodikuid pokazuhha korras arestimajja saates, kuuleme sellest hoolimata iga päev teateid järjest uutest liiklusohvritest. Mida ometi teha, kui võluvits ei paista toimivat? Muutus algaks mõtlemise korrastamisest – karistusasutusest on vaja muutuda liiklejaid abistavaks asutuseks.

2. Kirvehinnad

Eesti kirvehindadest kurnatud tarbijal on tekkimas võimalus algavate allahindluste näol, ehkki ka neid arvestades on hinnad rohkem kui soolased. Õhkõrn lootus on, et lõpuks Eestisse saabuv H&M raputab siinset rõivaturgu korralikult nii hindade kui ka valiku koha pealt. Samasugust revolutsiooni mööblikaubanduses oodatakse pikisilmi IKEAlt, kes ei taha ega taha siia tulla.

3. Eesti suvi

Käes on kolm suvist kuud kehva suusailma. Vihmane ilm ajavat maasikahinnad kõrgeks ning sunnib need, kel raha veel jagub, lõunariikidesse päikest jahtima. On ilmajaama ja harrastusilmaennustajate tähetund.

4. Planeeritud ummikud

Tallinnas on suletud hulk tänavaid ja remondis maanteedel on hulk piiranguid. Kõik kiruvad ummikuid. Kuid huvitaval kombel ei paista kuskil erilist töörabamist, et asjadega kiiremalt valmis saada ja teed liikluseks avada. Kella viieks kukub töömehel labidas käest ja terve nädalavahetus on puhkamiseks, selle asemel et iga päev hommikust õhtuni ja ööselgi tööle takka anda. Aeg paistab Eestis olevat piiramatu ressurss.

5. Nimekirjad avatuks!

Tõnis Lukase idee taastada valimisteks jälle avatud nimekirjad, pani poliitilise mesipuu jaanipäevajärgsest pohmellist hoolimata kurjalt sumisema. Põhjust ärevuseks on küllaga, sest kui riigikokku pääseksid valijatelt enim hääli saavad poliitikud, siis jääb terve rida ustavaid, ent ebapopulaarseid broilereid parlamendipalgata. Ja selle tagajärjel võib ohtu sattuda ka vankumatu parteidistsipliin. See oleks praeguse poliitsüsteemi lõpu algus.