Saunast tulles on keha mõnusalt kerge ja olemine lahe – sauna on jäänud nii mustus kui ka lihase- ja kondivalu. Kindlasti tuleb aga pärast põhjalikku vihtlemist-pesemist veel saunaruumid puhtaks küürida.
Vanasti olevat olnud enesestmõistetav, et viimane saunaline pesi enda järel sauna puhtaks – pühkis lavalt vihalehed ja põrandalt pesujäljed ning uhas kõik pajapõhja jäänud keeva veega üle.
Nüüd, kui saunad on muutunud ja saunaskäik tihtilugu osa sõpruskonna mõnusast koosviibimisest, ei jää samal õhtul saunapesuks enamasti mahti. Kindlasti tuleks see siis aga ära teha järgmisel päeval – et saun püsiks puhas, lõhnaks kutsuvalt ja peaks kaua remonti vajamata vastu.
Pese, kuivata, tuuluta
Paljudel õrnema soo esindajail on kombeks teha saunas kõikvõimalikke tervise- ja iluprotseduure, neist jääb aga saunalavale ikka üht-teist maha. Ükskõik, kas mähisteks-maskideks on kasutatud soola, turvast, mett, kohvipaksu, šokolaadi vm –, need jäägid tuleks küll igaühel enda järelt kohe ära koristada, mitte sodi lavalaudadele kuivama jätta, kust seda järgmisel päeval on palju raskem puhastada.
Enamasti pole kodusauna ruumid ülearu suured, nii ei võta nende koristamine iga kord pärast saunaskäiku kuigi palju aega. Lavalauad, seinad ja põrand tuleks üle tõmmata mõne puhastusvahendiga. Et tervistavale paigale keemiaga mitte liiga teha, võib kasutada looduslikke vahendeid, nt männiseepi või rohelist seepi. Sobiva vahendi saab valida loodus- või saunapoest.
Saunamaailma asjatundjad märgivad, et kindlasti tuleks lava, seinad ja põrand mitte ainult puhtaks pesta, vaid ka kohe pärast pesu kuivatada, mitte lihtsalt kuivama jätta. Hästi vett imava lapi või aknapesukaabitsa abil tuleks kuivatada nii lavalauad kui ka kivi-, klaas- ja kahhelpinnad.
Eriti hoolas peab olema puitpõrandaga, sest niiskes keskkonnas hakkavad kiiresti arenema seened ja bakterid, mille toimel hakkab puit kõdunema – siis pole põranda iga kuigi pikk.
Tingimata tuleb nii pärast saunaskäiku kui ka pärast ruumide puhtakspesemist hoolitseda tuulutamise eest: avada tuulutusava, panna tööle ventilaator või avada aknad-uksed, et niiskus kiiresti välja pääseks.
Hea, kui saunaruumides on juba ehitamise ajal mõelduid sellele, et kõigisse nurgatagustesse pääseks koristades hõlpsalt ligi. Siis pole ohtu, et kusagile koguneb ikkagi vesi, mis ruumi läppunud õhu tekitab ja puitosade kõdunemist põhjustab.
Vahel ka suurpuhastus
Ka siis, kui koristate sauna iga kord hoolikalt, tasuks aeg-ajalt – vastavalt sauna kasutussagedusele – võtta ette suurpuhastus. Kui saunas käiakse üldjuhul kord nädalas, piisab suurpuhastusest kord aastas.
Kes muidu piirdub saunakoristusel peamiselt kuuma veega, võiks vähemalt suurpuhastusel kasutada ka puhastusvahendit. Neid on suures valikus ja enamasti on kasutusjuhend pakendil täpselt kirjas.
Puitpinnad tuleks enne puhastamist sooja veega märjaks kasta, siis saab need puhtaks kergema vaevaga. Põranda- ja lavalaudu peab vahendiga küürima (soovitatav piki puusüüd), siis pinnad algul kuuma, siis külma veega üle uhama ja lõpuks kõik hoolikalt kuivatama.
Suurpuhastuse ajal tuleks üle vaadata, ega mõni lavalaud ole logisema hakanud. Kui nii on juhtunud, tuleks see kohe parandada. Kui lava või puitpõrandat küürides hakkab silma hallitanud kohti, oleks hea kahjustatud lauad võimalikult kähku välja vahetada, sest hallitusseened levivad kiiresti ja peagi võivad parandustööd minna märksa kulukamaks.
Kontrolli kerisekive
Üle tuleks vaadata ka kerisekivid. Need soovitatakse aasta-kahe tagant välja vahetada. Võimalik on aga ka kivid läbi sorteerida, eemaldada need, mis on murenema hakanud, allesjäävad kivid mõne leeliselise vahendiga puhtaks pesta ja äravisatute asemele ehituspoest uued osta.
Uusi kive kerisesse juurde ladudes võite juhust kasutades õppida heli järgi uusi ja vanu kive eristama: kui kaks uut kivi omavahel kokku lüüa,tekib kõlav selge heli, oma aja ära elanud kivide heli on aga tuhm. Et vajadus kivid välja vahetada sõltub sauna kasutamissagedusest, saab igaüks sel moel kontrollida, mis seisus kerisekivid parajasti on.
Nutikas mõte
Saunalava kaitsmiseks higi ja mustuse eest võiks lavale minnes käituda nii, nagu tehakse mõnes Saksamaa avalikus saunas: võtta kaasa pikk kitsam käterätik ja sättida see laval istumise alla nii, et sellele saaks toetada ka jalad. Nii jäävad lava ja selle astmed hulga puhtamaks, rätikut pesumasinasse pista on aga oluliselt lihtsam kui lavalaudu küürida. Sel kombel võib ka aastaid saunalisi teeninud lava näha välja nagu uus.
Allikas: Saunamaailm
Tasub mõelda
Kui käite saunas sõprade-sugulaste juures mõnes eriti magusas suvituskohas, tasuks ühise saunaskäigu eel kokku leppida, kes külalistest koristustöö enda peale võtab. Kui jäädakse ööbima, võiks külalistel kaasas olla oma voodipesu ja rätikud-saunalinad. Suvevõõraid satub sellistesse kohtadesse külla pahatihti rohkem kui kord nädalas, ja oleks kena, kui külalised mõistaksid, et pererahval on oma (suve)kodus muudki teha, kui järjekordsete külaliste järelt sauna küürida ja pesu pesta.
Viimane viha-aeg
Saunavihtade tegemise asjatundjad kinnitavad ühest suust, et vihad tuleks valmis teha enne jaani – siis on need nõtked ja pehmed ning vihtlemisel püsivad lehed kindlalt okste küjes. Viimase minuti inimesed väidavad tänavu, et ilmaolusid arvestades pole suvi veel sealmaal, kus tavaliselt, ja vähemalt juuni lõpuni võib saunavihta teha veel küll. Seega on nädalavahetusel viimane aeg selle tööga ühele poole saada!
Olgu asjaga kui kiire tahes, kindlasti ei tohi metsas maha võtta noori kaski, et need siis koju vedada ja seal vihtasid meisterdama hakata. Oksi tuleks lõigata parasjagu ja nii, et puule mitte liiga teha.
Viht jääb paraja pikkusega, kui lõigata selle tarvis poolemeetrised oksad. Need tuleb sättida ühtlaselt kimpu ja siduda tugeva naturaalsest materjalist nööriga kindlalt kokku. Talveks varutavad vihad riputatakse kuivama otsese päikese eest varjatud ja hästi tuulduvasse kohta (kuuri lae alla, avatud luukidega lakapealsele, varjualusesse vm).
