"Nii mitu päeva pärast jaani kägu kukub, nii mitu nädalat on augusti teisest nädalast loendades suvi pikem," ütles Lelle Liisu siis, kui tal kevadel 70 aasta juubeli aegu külas käisime. Toona lubas ta vihmast jaanipäeva, teadmata, et endal jääb jaanijärgne käokukkumine kuulmata.
"Teate, ma ilma enam ei ennusta, tervisega on lood halvad," ütles Liisu juba viimasel paaril aastal telefonile vastates, kuid rääkis siis ikka pikalt ilmast, elust ja olust. Ja jutu sees peitus alati soovitud prognoos jõululume või rannailma kohta.
Juuni keskpaigas aga võttis toru Ene-Liis Velbergi (see nimi oli Lelle Liisul kirjas passis) kaasa ja ütles, et haigus ei luba tema naisel enam voodist tõusta.
Õppinud agronoomi ja aednikuna armastas Liisu maatööd, aed oli tema paradiis, kirjutab Maalehe ilmatarkade klubi ennustuste ilmumise eest hoolt kandnud Rein Raudvere järelehüüdes ja lisab: Liisu esimene ülesastumine ilmatargana oli Maalehes kevade ennustamine veebruaris 2003. "Ma ei pea end niivõrd ilmaennustajaks, kuivõrd loodusvaatlejaks," tavatses ta ikka korrata.
Loodusesse aupaklik
"See on suur kaotus, sest ta oli üks neist, kes suhtus väga aupaklikult loodusesse. Ta muretses ikka, et ilm on inimese poolt ära rikutud," teab klimatoloog Ain Kallis. Kui kasvuhoonegaase ja kliimasoojenemist kiputakse tihti eurodirektiividega ühte patta pannes naeruvääristama, siis Lelle Liisu neil teemadel nalja ei heitnud. "Ta polnud tavaline ilmahuviline, kes vaatab aknast välja ja ütleb, mis ilm paari päeva või kuu aja pärast tuleb," kiidab Kallis, kes Lelle Liisuga enamasti siis ühenduses oli, kui Raplamaal mõnd huvitavat ilmaolukorda näha võis.
"Lastelastele mõeldes on hirm. Kõige rohkem kardan ma seda, et epideemiad suurenevad, sest meil ei ole enam puhast õhku. Miks on praegu nii palju igasuguseid haigusi ja kasvajaid? Sest me hingame sisse väga palju keemiat. Eriti ohtlikud on uduvihmad, sest seda vaenlast – õhusaastet – me ei näe. Paraku me hävitame väga elutähtsaid puid: mände ja kaski," rääkis ilmatark sessamas, oma juubeli aegu antud intervjuus.
Arvestatav vaatlemismeetod
Lelle Liisu ja teiste ilmatarkade ilmavaatlusmeetod tugineb pika aja jooksul kogutud vaatlusandmetele, see on Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi sünoptiku Taimi Paljaku sõnul täiesti arvestatav ilmavaatlemise ja prognoosimise meetod. Lisaks meelelahutuslik moment – ilmatarku armastatakse rahva seas ja neid tahetakse kuulata. "Veel mullu oli Lelle Liisu täitsa tegus, kui kohtusime, ütles aga, et ta ilma enam ei ennusta. Kahju, et see nii kiiresti juhtus," ütleb Paljak.
Sünoptik nendib, et teaduslik ilmaprognoos ja loodusvaatlejate oma on siiski nii palju erinevad, et EMHI töös viimaste andmeid kasutada ei saa ja neid ei koguta. "Mitmekesisus peabki olema, meie vaatame oma statistikat ja mudeleid, aga mingisugust sõjakirvest meie vahel küll pole. Meid on alati kutsutud ilmatarkade kokkusaamisele, tänavu Alatskivile," räägib Paljak.
Lelle Liisu rääkis, et tal on üks sisemine aparaat, mis ütleb talle, mis ilm tuleb ja mis ilmaasjadest saab. Koguni ravitseda aitavat see aparaat, kuigi Lelle Liisu ei osanud täpselt kirjeldada, kuidas sinane masin töötab. See jääbki saladuseks.
Lelle Liisu prognoosid selleks aastaks:
30kraadist suvekuuma ei tule – kui nüüd just õigel hetkel lausa päikese käes ei kraadi.
Sügis hakkab oma krõbedamat poolt näitama kardetavasti juba septembris.
Talv tuleb nagu tänavune: jaanuari lõpp 2013 võib olla külm.
