Jalgpalli EM-finaalturniiri kaks eelmist kohtumist leidsid lahenduse penaltiseeriast, mistõttu räägib FC Flora peatreener ja Eesti koondise omaaegne penaltilööja Martin Reim Õhtulehe ekspertnurgas penaltite löömisest.
"Mind otseselt ei üllatanud, et Inglismaa - Itaalia ja Hispaania - Portugal kohtumised leidsid lahenduse penaltiseerias. Kaheksa ja nelja parema seas on nii tugevad meeskonnad, et keegi teisest peajagu üle ei ole. Portugal näitas, et Hispaania elu on võimalik keeruliseks teha.
Inglismaa järjekordse põrumise - osaletud on seitsmes penaltiseerias ja kaotanud kuus - põhjus võib peituda kartuses, mis iga ebaõnnestumisega ju süveneb.
Mängujärgsete penaltite puhul kuuluvad viie lööja sekka kindlasti need üks-kaks meest, kes tavaliselt penalteid löövad. Harva on nii, et lööma minnakse treeneri käsu peale. Hästi tähtis on psühholoogia - kõik tippjalgpallurid oskavad ise-enesest palli lüüa - ja palju määrab see, kas mees ise tahab lüüa. Näiteks Hispaania - Portugal mängus olid lööjate seas kõik neli keskkaitsjat.
Kas mängujärgsed penaltid on õnn või oskus? Esmalt mõtleme, et mis oleks alternatiiv? Kui mängida kuni üks võistkond lööb värava, siis ei pruugi kolmest tunnistki piisata. Lõpplahendust on vaja. Penaltites loeb nii oskus (näiteks kui hea on väravavaht?) kui ka õnn (kas pall põrkab postist välja või sisse nagu Cesc Fabregasi löögi puhul?).
Omast käest tean, et mängujärgset penaltit lüües tundub värav kuradima väike ja väravavaht uskumatult suur. Kohati lausa nii suur, et tundub võimatu pall temast mööda lüüa. Pluss on puurivahil eelis, et temal ei ole midagi kaotada - tõrje on puhas boonus.
Mängujärgne penalti on lööjale keerulisem. Kui mängus on võimalik oma võimalik eksimus paigata, siis eriti turniiri hilises faasis nagu poolfinaal sõltub tollest ühest löögist nii palju ja kui eksid, siis ise enam midagi parata ei saa, peab lootma kaaslaste peale.
Andrea Pirlo ja Sergio Ramos nö panenka-penaltite puhul usun, et neil oli otsus just nii lüüa juba varem valmis. Mõlemad olid meeskonna kolmandad lööjad ning said eelmiste penaltite põhjal aru, et väravavahid kipuvad aimama ja emba-kumba nurka ära hüppama.
See annabki julguse ja põhjuse sääraseks pehmeks löögiks. Kui välja tuleb, on väga kihvt. Aga kui väravavaht palli rinnaga maha võtab, siis on olukord ikka suhteliselt mage!"
