Kuna õues valitseb vihmane, aga siiski suur suvi, on loomulik, et väga paljud meist igapäevauudiseid ei jälgi. Õige kah, suvel on mõistlikumat teha kui maalihete ja plahvatavate autopommide kohta uudiseid lugeda. Maailm oli, on ja jääb hädaoruks, kuid suvel võiks sellest teadmisest puhata.
Tänavu on aga pisut teisiti. Kui vaadata, mis euroriikides toimub, siis mõnikord on tunne, et sügisel pärast puhkust tööle asudes saab esimese palga jälle kroonides, sest eurotsoon käriseb igast otsast.
Mõelge ise: 17 eurotsooniriigist on vähemalt kuuel suured või väga suured probleemid. Esmaspäeval palus viienda ELi riigina Küpros abi oma pangandussektori päästmiseks. Kuigi Küprose palutavat summat ei saa võrrelda Hispaania 100miljardilise palvega, on sel märgiline tähendus, näidates, kuidas doominoefekt eurotsooni riike langetab.
Tegelikult ei kao euro ilmselt ei sel ega ka järgmisel sügisel. Kuid majanduskriis Euroopas jääb vinduma aastateks, sest pole näha jõudu, kes julgeks Euroopas teha majanduse elavdamiseks põhimõttelisi, mitte kosmeetilisi muudatusi.
