"Elu jooksis kokku, jaks hakkas lõppema. Mul olid tõsised enesetapumõtted."

miks see tütar küll meesterahvale sarnaneb?! mis mõte on sellistel fotodel?

...õnneks tuli vald appi ja mu voodihaige ema on nende hoole all. Ei kujutaks ette olukorda, kui ma ise teda mähkima peaksin. Olen seda ka hooldekodu töötajatele öelnud, et mina selle tööga hakkama ei saaks..:(
Aitäh, et on asutusi, mis võtavad inimestelt nende koorma enda kanda...:)

... on üle lugenud või on teada, kui palju meil Eestis on selliseid inimesi, kes vajavad ööpäevaringset hooldust. See on ju absurd, et nende inimeste hooldajad peavad loobuma oma tööst ja sissetulekust selle pärast, et peavad kodus oma lähedast hooldama. Kui ei leita raha riigi poolt hooldatavate toetamiseks, siis teistpidi ju kaotatakse inimesi tööjõu näol, kui lähedased ei saagi tööl käia.

Kas sellisel elul on mõtet nii hoodataval kui ka hooldajal? Lemmikloomadel me aitame väärikalt lahkuda, samas vaatame pealt, kuidas meile kallid piinlevad ning oleme nii ka ise varsti olukorras, kus abi vajame. Praegu keskendume sellele, kuidas ja kes hooldavad, võib-olla peaksime hoopis sellele mõtlema, kuidas päästa neid, kes vaevlevad mõttetult, mitte nädal, kuu vaid aastaid. "Elu on püha!" Aga tõepoolest elu, mitte selline ülemõistuse piin.

keskmine hooldajatoetuse 19 eurot on tunnitasu või ühekordne toetus kuus?

Kiire surm on suur õnnistus omastele, niimoodi aastaid voodihaiget hooldada on tõeliselt karm. Samas käib ajakirjanduses hetkel hooldekodude- hooldushaiglate süstemaatiline mustamine, mõnitatakse töötajaid, kelle järelvalve all ööpäevas on 2-3 hooldaja peale isegi üle 50 voodihaige.

19 eurot saab lähedane kuus.

kuna eesti on euroopa liidu viie kõige kiiremini vananeva rahvaarvuga banaania(noored põgenevad siit), siis võtsime vastu seaduse mis sunnib noori ja täies tööjõus inimesi mitte lahkuma eestist ja tegema riigi hüvanguks ühiskondlikult kasulikku tööd. Sellega lahendasime mitu probleemi, riik ei pea maksma hooldatavale, hooldajale, toome välisilmale eeskujuks kui kohusetundlikud on meie inimesed, viime alla keskmsie palganumbri, töötuse määra, piirame tööealise elanikonna väljarännet ja mis kõige tähtsam oleme eeskujuks endast rikkamatele. URA,URA,URA

hooldanoma ema juba neljandat aastat ilma rahata ja ilmapuhkepäevadeta.samuti on peast läbikäinud enesetapu mõtted.

" kas keegi"ga nõus. Selline kohustus lähedastele on ju palju kurnavam kui palgatöö! Riigiisad oma megapalga ja hüvitistega ei suuda seda aduda. Selline olukord näitab küünilist hoolimatust, sest on ju ka need voodisse aheldatud inimesed(enamikus) andnud oma tööpanuse riigi kassa täitmiseks! Aga ega kõrgepalgalised ju ise ei hoolda omi lähedasi voodihaigeid. Parem eutanaasia lubamine kui selline virelemine!

Palun,võtke nukra elulise kirjatüki vahelt vähemalt mitesobilk reklaam vahelt ära.Ma tänan.

"Hooldajat leida ei ole ju lihtne, sest paljud inimesed on raha peal väljas. Minule tähendas see kõik aga topeltkulu, sest pean tööl käima veidi kaugemal," räägib ema.
Ma ei ole veel absurdsemat asja kuulnud. Kas sa toesti arvad, et keegi tahab teha seda maailma raskemat tood tasuta??? Kellegi teise sitta rookida ja mahkmeid vahetada??!
Siiski mul on kahju neist inimestest kel ei ole raha et palgata hooldaja. Ise ma ei sooviks sellist elu ei endale ega ka mu perekonnale....see on ykdse yks jubedamaid asju mis voib inimesega juhtuda. Minu meelest ei ole surm pooltki nii jube kui jaada kaelast saati halvatuks elu lopuni....surma ma ei karda, aga seda kyll.....

meie õnnetu riik on tõesti nii inimvaenuliku perepoliitikaga , kui veel saab . ainult üksikutele on loodud riigi abi . olen rinnuni halvatu hooldaja , kuid mul on õnne olnud , ta saab paljuga ise hakkama . teine asi on jõuetu vanainimene , kes on kasvatanud lapsi , tihti lapselapsigi ja riigi poolt pole see näitaja , et inimene on rohkem panustanud , kui üksikinimene . kus on siin loogika ?

Eesti Vabariik peaks vastu võtma Euroopa Inimõiguste harta poolt kehtestatud seadused.
Meie seadusandjad on sellise seaduse vastu võtnud, et vanemad peavad hooldama oma invaliidistunud lapsi ja maksma neile selle eest 19 Eurot kuus on Eesti Vabariigi Põhiseaduse jäme rikkumine ja seaduseandja on kohustatud täitma põhiseadust.

Inimkond on ikka "naljakas". Leiutatakse sadu abivahended, kuidas elegantselt vältida uue elu eostumist ja ilmaletulekut aga inimväärika lahkumise variante nagu polekski. Kas tõesti pole või kasutatakse neid salaja/illegaalselt? Tegelikult on ülim luksus panna kaks täies elujõus inimest teenindama üht lootusetut lamajat. Muidugi oleks ka halvatu täielik hülgamine liiga jõhker. Aga siis võiks vähemalt riiklikul(?) tasandil välja selgitada, milline surm oleks ausalt elanud kodanikule sobilikeim. Näiteks võitleb meditsiin tavaliselt enim levinud surmapõhjustega. Ent statistika ei näita seda, kas kontrollgrupp suri piineldes või piinadeta, aeglaselt 'kokku joostes' või kiire haigushoo tagajärjel. Võib olla südameprobleeme surma põhjuste top-3-st efektiivsete ravimitega välja puksides saamegi asemele aastatepikkuse meeltesegaduses voodisvindumise? Statistikutele on see ükstaspuha (peaasi, et südame äkkrikked ei domineeriks!) aga lahkujale on see piinamise või mittepiinamise küsimus.
Olen oma silmaga näinud, kuidas 60-tes insuldi saanu toibus ja hakkas jälle omal jõul elama (õnneks ei kaasnenud insuldiga märkimisväärset halvatust). Kahjuks olin ka eelnevalt näinud, kuidas sama inimene varem oma tervist hävitas. Mis viib mõttele, et voodisandiks jäämine on paljudel juhtudel välditav. Kuna tean ka täpselt, kui raske on hooldada 100 kiloseid inimesi, julgen välja öelda tõe: ärge õgige (kui ei tee piisavalt füüsilist tööd, et kaloreid kulutada)! Isegi heas füüsilises vormis mehele on kurnav tassida kõikjal kaasas 2-3 ämbritäit vett, mis siis vanadest naistest rääkida, kes enam jalgu alla ei saa.
gLiiklusavariide noorte ohvritega on lugu nii, et Eestis tuleks kehtestada kiiruse ülempiiriks 70 km/h. Üleeile jaanitulelt naastes kulgesin heal metsavahelisel asfaldteel vaid 60-ga ja nautisin vaadet põdrale igatepidi ohutust kaugusest. Öelge mulle üks aspekt, miks 100 või 130-ga sõitmine muudab elukvaliteedi paremaks? Aga ok, see pole enam selle artikli teema...

Miks Eesti Vabariik ei täida Põhiseadust ja ei ole vastu võtnud Inimõiguste harta vastavaid seaduse paragrahve?
Tuleks pöörduda Euroopa inimõiguste kohtusse, et riik täidaks oma kohustusi rahva ees.

kulla kommentator : täies elujõus insuldihaige ! mis nähtus see on ? kuid siiski , ärge võtke lähedasi nagu karistust , see teeb elu raskeks . kui tuleb orjata - orjake rõõmuga . seis on sama , aga tuju parem . ka abisaajal .

Sellistele voodihaigetele tuleks haige enda avalduse alusel arst koos mürgi süstiga kutsuda ja süst ära teha. Usun, et see voodihaige oleks 100% minuga nõus.

Nõuka ajal polnud mähkmeid (asjatamine toimus siibri abil), mingeidki abivahendeid (kasvõi automaatpesumasin), rääkimata rahalisest toetusest riigi poolt ... nii lähedast hooldatud mitu aastat. Ise vaatan praegu oma tuttava pealt, oh mis nüüd viga ... aga raske on ikka. Mõistan, kuna olen ise selle läbi teinud.

lamajat pereliiget niimoodi hooldanud 3 aastat. Ka minu jaks on otsas. Ma ei tea, mis on isiklik elu või kust abi paluda

lamajat pereliiget niimoodi hooldanud 3 aastat. Ka minu jaks on otsas. Ma ei tea, mis on isiklik elu või kust abi paluda

Meil on tõeline fantastikariik !! Inimene ei pööra haigetele ja väetitele enne tähelepanu, kui endaga midagi juhtub. Niikaua on tema jaoks antud probleem täiesti välistatud. Tean mis tunne on abituna lamada.... Sattusin hiljuti kirurgia intensiivi töölähetuses olles ja sain täieliku shoki mitte oma haigusnähust vaid sellest olemisest ja suhtumisest...... EI TAHA MIDAGI SELLIST ENAM KOGEDA !!!!! Tunnen kaasa meie abitutele haigetele, kes enda eest ei saa seista

Pereliikmest hooldaja saab 15.40 kuus ja temalt nõutakse rohkem ,kui hooldajalt ,kes töötab haiglas.See on naritamine.

Otsige lahendusi. Need on olemas, aga tuleb RAHA kulutada, ametiasutuste uksi kulutada. Kuidas muu maailm saab hakkama?! Lihtne oleks oma halvatud emale magusat suppi lasta anda ja saaks oma egoistlikku ,ateistlikku elu edasi elada. Jah, voodihaige hooldamine on kurnav, aeganõudev. Tuleb otsida lahendusi. Tõsi, selleks tuleb ohverdada loodetav pärandus, vanainimese pension, ka suur osa oma isiklikust ajast. On olemas üsna normaalsed hooldekodud, erahooldajad... Me võlgneme oma elu ju oma vanematele.
Tean, mida räägin. Matsin talvel oma aastaid voodihaige ema.

Ausalt öeldes ma lihtsalt naersin laginal seda artiklit lugedes : Ei leia hooldajat, sest inimesed on raha peal väljas. Kas keegi peaks tulema tasuta seda tööd tegema:) Nõudke oma linna ja valdade sotsiaalosakondadelt, et nad organiseeriksid koduhooldust. Väljaõppinud hooldajaid on palju, mõni isegi sooviks Põhjamaade asemel ehk Eestis töötada:) Aga siis palun makske, ärge oodake heategevust.

Minu teada on need lamajad haiged ka kõik invaliidsuspensionäärid ja saavad pensioni. Selle raha eest võiks ju palgata päevaajaks hooldaja. Enne inimese haigestumist teil ju seda raha kasutada polnud, seletada suure suuga ,et hooldajad on ainult raha peale väljas, kas pole natuke imelik, pigem on vist vastupidi, enda ahnus on liiga suur, et millegi eest maksta, pigem käiakse , vingutakse, otsitakse igasuguseid põhjusi, nõutakse tasuta teenuseid, vana tõde on , kui tahad midagi korralikku saada pead ka tasuma.

19€ ja 24/7 töö, aastast aastasse.

Tean, et hooldaja töö on üliraske. Seepärast pooldan EUTANAASIA seadustamist. Muide, mina, ravimatut haigust põdev inimvare, oleksin esimeste seas, kes seda kasutavad.

Muideks - mitte ükski enesetapja ei teadusta ette et tahaks ennast tappa ja kui väga soov on siis tuld.Mileks seda ajalehes pasundada, mis see muudab.

Eesti riigis ongi elu nagu orjal - kes orjab riiki, kes omakseid - vaid siis oled niikaua riigile vajalik , kui käid tööl (sandikopikate eest). Kui mingil põhjusel enam käia ei saa, siis pole sind vaja ka. Nüüd näiteks jaanipühade aegu oli suur jama , et palju joobes juhte jäi vahele....Ma ei õigusta joomist , aga miks ei saaks siin eestis sellist seadust vastu võtta , et kui jaanipühad või jõulud langevad nädalavahetusele , siis saab kasvõi ühe puhkepäeva lisaks töönädalast nagu mujal maailmas on. Eesti riigis on vaid hoolimine loomadest , aga mitte inimestest.