Alaharitud noored on enamasti suhteliselt pessimistlikud enda tuleviku suhtes – nad ei usu ise, et neil oleks Eestis üldse võimalikki saada hea palgaga töö või materiaalne kindlustatus, selgus uuringust.
Eesti Avatud Ühiskonna Instituut viis selle sotsiaalselt tõrjutud riskigrupi aitamiseks läbi projekti, kus püüdis alla 9-klassilise haridusega noori aidata jalule nn edasipürgijate klubides, mis andsid neile nii sotsiaalseid oskusi kui vajalikke teadmisi tööturul edukamaks toimetamiseks. Selgus, et kõige enam tuli tegeleda just noorte enesehinnangu tõstmise ja motiveerimisega, kirjutab Postimees.
Sotsioloog Iris Pettai ütles, et tegu on väga raske sihtrühmaga, sest enamikul on psüühilised traumad kas lapsepõlvest või hiljutisest kogemusest.
Küsitlusest selgus, et lapsepõlvekodus on peretülisid kogenud 73 protsenti edasipürgijate klubisse tulnud noortest, 41 protsenti on pidanud taluma füüsilisi karistusi ja peksu ning paljud on dramaatilisi sündmusi pidanud üle elama ka hiljem, näiteks 42 protsenti on kaotanud lähedase inimese, igal kolmandal on vanemad lahutanud, iga kaheksas elukoha kaotanud.
Sellised üleelamised on sageli üheks põhjuseks, miks noorte haridustee on katkenud ning neil on hiljem raske olla edukas ja konkurentsivõimeline.
Oma võimalusi saada hea palgaga töökoht või saada materiaalne kindlustatus hindas kehvaks kaks kolmandikku küsitlusele vastanud alaharitutest.
