ANNA TEADA: kuidas möödus vihmane võidupüha?

Ausalt öeldes ajavad mind kodumaised suvised reklaamid täiesti endast välja. Mind ärritab esiteks viis, kuidas reklaami kaudu minu kui sihtgrupiga räägitakse.

Vabamajandusjuhtmõtete alla nihkunud Euroopa Liidu suur eksimus oli riiv ette panna riigi ja omavalitsuse kapitali kaasamisele majandustegevusse. Toetused ja ajutised kapitalisüstid terava kriisi ajal on võimalikud, kapitalipaigutused tulususe alusel aga mitte. Riiklik kapital rikub konkurentsi, toodi põhjenduseks. Seda kummalisem on, et välismaa riigifondidelt eesotsas Araabia naftamaadega lausa otsiti kapitalilisa. Ja neljal kriisiaastal on riiklikke hiigelsummasid välja käidud pankade ja mitut sorti fondide spekulatiivkahjumite katmiseks, mis koos laenuintresside tõstmisega aitas kaasa riigieelarve puudjääkide suurenemisele ning viis Euroopa majanduse traagilisse stagnatsiooni.

Eks me oleme neid jutte kuulnud küll, et ega riigikogu liige ju suvel puhka. Kui seda arvesse võtta, siis ei tundugi midagi koomilist ja äraspidist selles, et mõnda aega pisilapsega kodus olnud sots Urve Palo lasi end tööle tagasi vormistada just 15. juunist.

Kadumaläinud noormehe ja neiu otsimise operatsiooni korraldades oli politsei tõenäoliselt õppust võtnud Tamsalus noore inimese surmaga lõppenud tragöödiast, kus osa süüd nähti ka politsei tegevusetuses. Politsei lükkas toona küll süüdistused tagasi, kuid Lääne-Viru politseijuht läks ometi pärast juhtunut vaikselt pensionile.

Eestimaa vajab immigrante – täiskasvanud, tööjõulisi ja tarbimisvajadusega inimesi, hoolimata nende nahavärvist, keeleoskusest või haridusest. Inimesed, kes vastupidist väidavad, pole mõelnud lihtsale majandusteooriale, kus kaupade hinna tingib nõudluse ja pakkumise vahekord, ja mida rohkem on ostjaid, seda soodsamaks kujuneb hind.

Kahju, kuid uue juhatuse valimisest loobumisega jättis Reformierakond kasutamata hea võimaluse mitte ainult maineparanduseks, vaid ka kõigi kahtluste summutamiseks senise juhatuse tegevuse õiguspärasuse kohta.

Mõni inimene on ikka nii tark ja andekas, et lihtsurelik võib kadedusest lausa lõhki minna. Mõistagi kuulub asendamatute inimeste hulka Euroopa Parlamendi liige Vilja Savisaar-Toomast, kes äsja tegi poliitilise kannapöörde, astudes Reformierakonda.

Valitsuse poolt läbiviidav okupeeritud ja annekteeritud Petserimaa ja Narva jõe taguste alade loovutamine Venemaale on põhiseadusevastane ja Eesti huve kahjustav.

Nii laialdast vastukaja, kui põhjustas meie eilne lugu sellest, kuidas Euroopa Komisjon plaanib keelustada ahikütet, ei tule tihti ette. Mis on ka loomulik, sest selline kavatsus puudutab väga paljusid Eesti elanikke – kuuldavasti on meil kasutusel 400 000 ahju.

Iga inimese ellu jõuavad ajad, mil nad ei kipu enam olümpiale. Ühesõnaga – tervis pole enam see, mis aastakümneid tagasi. Elasin sellise sündmuse ise üle üsna hiljuti. Täpsemalt – tembeldati lausa invaliidiks.

Kas tõlk Omar ärkas lihtsalt ühel hommikul ja tundis, et tal oleks vaja Eestist varjupaika küsima minna? Kas Omari esimene mõte oli, et varjupaiga saamiseks peab ta tegema ühe teleesinemise? On selge, et nii see polnud.

Euroopa Komisjon ei planeeri mingeid keelde – sellised meetmed on liikmesriikide pädevuses.

Reformierakonna eelkäija oli Eesti Liberaaldemokraatlik Partei (ELDP), kes asutati 9. märtsil 1990.

Viimastes ülemaailmsetes nuhkimisskandaalides on Eesti kenasti esil. Iseasi, kas me selle üle ka uhked peaksime olema.

Neli aastat tagasi näitas Indrek Tarandi edu Euroopa Parlamendi valimistel selgelt, kui pettunud rahvas parteides oli. Mis on vahepeal muutunud? Pettumus on isegi kasvanud.

Eneseabiõpikutesse on sõelutud universaalsed tõed, mis aitavad kõhklejatel otsustada. Söö seda, mis kasvab 100 kilomeetri raadiuses. Sportides kuula, mida ütleb su keha. Investeeri neisse valdkondadesse, millest ise aru saad. Võta inimesi tööle pikalt kaalutledes, aga vallanda kiirelt. Tasuta lõunaid pole olemas. Õnn ei ole rahas.

Inglismaal asub vaikne Morwenstow küla koos muinasjutulise keskaegse kirikuga. Selle naabruses asub GCHQ ehk brittide luureagentuuri hallatav signaalluurekeskus GCHQ Bude, kus 21 eri antenniga püütakse INTELSATi, Intersputniku ja INMARSATi tsiviilkommunikatsiooni signaale – meie telefonikõnesid.

Me ei saa nõustuda kahe väitega, mida mitmed Reformierakonna liidrid viimastel päevadel korrutavad: et sisevalimistel toimunud võltsimised on erakonna siseasi ja et sellel pole mitte mingit seost Eesti e-valimistega.

Valvas kodanik pöördus keeleinspektsiooni ja andis teada räigest rikkumisest.

Narvas suri elevant ära. Läks veehoidlasse ujuma, kukkus külili ja oligi valmis.

Esmaspäeva õhtul lõhkes meedias väikest mõõtu lõhkepakett, kui Mart Laar kirjutas oma riigikogust lahkumisele pühendatud kirjas erakonnakaaslastele, et Reformierakonna siseprobleemide tõttu on praegune poliitiline olukord mage ning IRL võiks kaaluda koalitsioonist sirge seljaga lahkumist.

Laar poleks Laar, kui ta jätnuks kasutamata võimaluse lüüa raskel hetkel hambad säärde kauaaegsele koalitsioonipartnerile, kes oma parematel päevadel IRLi kui väiksema vennaga liiga palju arvestama ei vaevunud.

Taastuvenergia tootjatele makstav toetus nõuab Brüsselist vastava loa taotlemist, kuid seda pole Eesti seni saanud. Kas taastuvenergia tootjatele toetuste maksmine ja tarbijailt taastuv-energia tasude nõudmine on seni ebaseaduslik, küsib majandusteadlane Väino Rajangu.

Reformierakonna sisevalimistel toimunud susserdamine kipub Eestis varjutama mujal maailmas äärmiselt aktuaalset teemat – PRISMi projekti, mille raames on USA eriteenistused saanud aastaid kohtu loata jälgida inimeste mailisuhtlust, tegevust sotsiaalvõrgustikes, telefonikõnesid ja veebikülgede külastamist.

Nõukogude ajal kartsid inimesed koputajaid. Ei olnud vahet, kas sa tegid midagi valesti või mitte, aga sa kartsid ikka.

Martin Helme lärmakalt ja rassistlikult tõstatatud immigratsioonitemaatika on välja toonud inimeste väga veidraid arusaamu Eesti, Euroopa Liidu ja ka üldse meie elu kohta siin ilmas.

Niisiis üllatas vabariigi valitsus eesti rahvast halva teatega, kiites heaks Moskvas delegatsioonide läbirääkimistel koostatud piirilepingu. Kas ei võiks Venemaa kui suurriik ja Nõukogude Venemaa õigusjärglane kompenseerida sellegi osa kahjust, mis ligilähedaseltki kindlaks tehtud?

«Vabandust, otsin lihtsalt süüa,» selgitab üks tänavahärra minu maja prügikastis sorides. Kehitan õlgu. Muidugi. Ise tead. Kiirustan edasi. Sõidan rattaga poodi.