Eesti riigivõlg on väike, kuid siiski toetab riik majandust läbi aegade suurima investeeringute mahuga eelarves. Majanduse elavdamise mõttes ei ole vahet, kas raha on võetud laenuks või saadud tagastamatu abina.
Jooksvateks kuludes laenu võttes elame eelmiste ja tulevaste põlvede arvel. Laenuga majanduse turgutamine tekitab inflatsiooni ja seeläbi vähendab eakate inimeste kogutud säästude ostujõudu. Laenu teenindamiseks peavad järgmised põlved oma teenitud raha kulutama intresside ja laenu tagasimaksete jaoks. Raha, mille pidanuks võib-olla laenama, saime CO2 kvoodimüügist ja see on väga suur õnnestumine.
Majanduse elavdamise mõttes ei ole isegi vahet, kas laenu võtavad eraisikud, ettevõtted või riik. Laenuraha eest tehtud kulutused elavdavad majandust igal juhul. 2003.–2007. aastani ületasid eraisikute tarbimiskulutused sissetulekuid, võeti laenu ja sisetarbimine vohas. Ent väga raske oli neid laene kriisiajal tagasi maksta.
Riik elavdab majandust toetuste arvel ja investeeringute kaudu. 2012. aasta eelarve tuludest moodustavad toetused 18,5% summas 1,15 miljardit eurot, mis ühest küljest on muljetavaldavalt suur abi majanduse elavdamisel.
Riigieelarve 2012. aasta kuludest on 1,4 miljardit eurot seotud välistoetustega, sealjuures riik panustab 108,5 miljonit eurot kaasfinantseeringuna. Avaliku sektori investeeringute osa SKTst kasvas sel aastal 7,3% (2011. aastal 6,1%). Kulude üldmahu kasvu allikad on ülemäärase saastekvoodi müügitulu ja eurotoetused.
Mulle teeb pigem muret, kuidas me saame hakkama ilma toetusteta, kui CO2 kvoodiäri lõpeb või kui oluliselt vähendatakse ELi eelarvet, sealhulgas ühtekuuluvus- ja struktuurifondide mahtu. Kas me jõuame selleks ajaks oluliselt kasvatada riigi sisemajanduse kogutoodangut inimese kohta ja suurendada maksutulu?
Kasvav majandus võimaldab rohkem suunata raha inimeste toimetulekusse. Kahel viimasel aastal on majandus kasvanud ja näiteks tänavu 1. aprillil suurenesid pensionid 4,4% (keskmine vanaduspension kasvas aastas 156 euro võrra). Keskmine brutopalk kasvas selle aasta I kvartalis eelmise aastaga võrreldes 6,9%, tõusnud on brutopalk juba kolm kvartalit järjest. Hetkel on töös lastetoetuste süsteemi oluline ümberkorraldamine. Inimeste elu vaikselt paraneb, aga palju tööd on veel teha.
Tänapäeval konkureerivad riigid ülemaailmselt. Kõik tahavad kasvada ja oma osa maailmamajanduses suurendada. Kehtib põhimõte, et kui me ei saa suureks arvult, siis peame saama suureks vaimult. Tuleb investeerida hariduse kvaliteeti. Lähiaastail suureneb kõrghariduse rahastamine ligi 25% ning kõrghariduse kättesaadavus paraneb, juurde tekib 3500 tasuta õpikohta.
Eestlased teevad tööd palju, aga kas targalt? Ning osa inimesi ei ole üldse leidnud sobivat kohta tööturul. Konkurentsis püsimiseks tuleb töötada targemini ja kulutada targemini, sest säästetud euro on sama palju väärt, kui teenitud.
