Naised! Siin on terve rida sõnu, mille puhul meie mõtleme ühte, aga mehed hoopis midagi muud. Võib-olla siis parem kohe öelda, mida me tegelikult mõtleme? Ah, mis iganes, ta ju ei saa nagunii millestki aru...
"Mida iganes."
Mees: "Hurraa, lõpuks ta alistus ja taipas, et minul on õigus!"
Naine: "Tean väga hästi, et mul on õigus, aga mis mõtet on sinusuguse oinaga vaielda?"
"Viis minutit."
Mees: "Viis minutit."
Naine: "Vähemalt pool tundi, kui mitte kolmveerand."
"Ei midagi."
Mees: "Tal pole midagi häda ja ta ei taha midagi."
Naine: "Kui sa nii juhm oled, et ei saa aru, mis mul viga on või mida ma tahan, siis järgmised viis tundi mossitan ja põrnitsen."
"Ise tead, mis teed."
Mees: "Tore, ta lubab mul poole ööni sõpradega õlut juua ja jalkat vahtida!"
Naine: "Mees teeb. Mees kahetseb."
"Pole hullu."
Mees: "Olin siga, aga sain andeks."
Naine: "Praegu pole mul veel õrna aimugi, kuidas sulle sigatsemise eest kätte maksta, aga kui välja mõtlen, siis küll veel vingud mu käes."
"Ah, ma ei tahagi sünnipäevaks midagi."
Mees: "Nii hea, et lepliku naise leidsin. Raha jääb alles."
Naine: "Loomulikult ootan ma kingitust, aga tahan, et ise välja raaliksid, mida ma tahan. Kui kingid vale asja, siis mossitan. Ei kingi midagi - paki kohvrid!"
"Sa ei pea, kui sa ei taha."
Mees: "Ma ei pea, kui ma ei taha. Ta ei saa pahaseks."
Naine: "Loomulikult pead, kuigi sa ei taha. Ma lihtsalt eeldan, et ise selle peale tuleksid."
"Tänan väga!"
Mees: "Ta tänas mind just! Olen tubli olnud ja ilmselt väärin üht õlut ja röhitsust."
Naine: "Idioot! Mul pole enam sõnu. Millega sa küll hakkama said!"
"Ma näen selle kleidiga paks välja."
Mees: "Küll on hea, et ta sellest ka ise aru saab."
Naine: "Loomulikult pole ma paks ja ootan, et sa seda ütleksid."
"Ma saan aru, aga..."
Mees: "Lause esimesest poolest piisab. Ta saab aru. Edasi pole mõtet kuulata, süvenen uuesti spordiuudistesse."
Naine: "Lause esimene pool oli kõigest tähenduseta sissejuhatus, kuni ma end veidi kogun ja uute argumentidega lagedale tulen."
