JALAD ALLA!: Kõht päikese poole pole mingi õige puhkamise viis, väidab psühholoog Jüri Ennet. Parem tehke sporti või rohige peenramaad! (Arno Saar)

Kas teadsite, et sakslased saavad aastas puhkust 29 tööpäeva, rootslased aga lausa 30–35 tööpäeva? Kadedusest ei tasu siiski lasta meelel mõruks minna, sest psühholoog Jüri Enneti väitel on puhkuse pikkusest olulisem see, kuidas seda veedetakse.

"Kvaliteedile tuleb rõhku panna," toonitab Ennet. Sealjuures ei tähenda kvaliteetne puhkus sugugi seda, et kraabitakse viimanegi penn kokku, et nädal kuskil palmi all ekvaatoripäikese käes kõrbeda või maakera teisel poolel kängurutega võidu joosta. Tema sõnul kipuvad eestlased ekslikult arvama, et kvaliteetne puhkus tähendab nädala-kahe pikkust tuusikut Tais. Tegelikult saab sama hästi puhata ka Eestis. "Puhkust ei peaks veetma ainult lamades, kõht päikese poole," selgitab Ennet. Kvaliteetse puhkuse alla käivad ka sportimine ja aiamaa hooldamine.

Puhata saab igal ajal

Tegelikult polegi vaja juuli puhkusepäevade pärast töökaaslastega võidu joosta, korralikult puhata saab igal ajal, aastaajast hoolimata. "See on isikupära küsimus. Mõni puhkab just kõige paremini talvel jääaugust kala püüdes," räägib Ennet. Samuti ei pidavat kvaliteetset puhkust segama sügisene rusuvalt hall ilm – kui tahta, saab ka siis puhata.

Küsimusele, kui palju puhkavad inimesed teistes Euroopa maades ja Ameerikas, laekusid riikide saatkondadest vastused, millest järeldub, et eestlastele antakse aastas peaaegu kõige vähem tasustatud puhkusepäevi.

Eestis on põhipuhkuse pikkus 28 kalendripäeva ehk 20 tööpäeva. Sama pikk puhkus on lätlastel, leedulastel ja belglastel.

Oluliselt parem põli on soomlastel ja rootslastel, kes saavad nautida vastavalt minimaalselt 30 ja 25 tööpäeva pikkust puhkust. Svenssonid pidavad saatkonna sõnul aga keskmiselt puhkama aastas 30–35 tööpäeva, mis on eestlaste puhkusest umbes kaks nädalat rohkem. Saksamaa seadused käsivad võimaldada töötajatele vähemalt 24 tööpäeva pikkust puhkuseaega. Keskmine puhkuse pikkus on saatkonna andmeil 29 tööpäeva. Austria seadused näevad ette kuni 25 tööpäeva pikkust puhkust. Kusjuures puhkusepäevade arv kasvab 30 tööpäevale, kui inimene on 25 aastat järjest ühes firmas töötanud.

Pikema puhkuse saamiseks peavad tööstaaži kasvatama ka ameeriklased, kes kuni kolmeaastase tööstaaži korral saavad aastas puhata 13 tööpäeva, 3–15 aastase tööstaaži korral 20 päeva. Maksimaalselt antakse neile puhkusepäevi 26.

Puhata ei osata

Mõnevõrra kehvem seis on puhkustega eestlaste suvistes meelissihtkohtades Kreekas ja Türgis. Näiteks Kreeka avalikus sektoris võib inimene võtta välja maksimaalselt 25 tööpäeva puhkust, erasektoris 20–26 tööpäeva. Türgi avalikus sektoris tuleb esimesel kümnel tööaastal leppida 20kalendripäevase puhkusega. Kui 10 aastat staaži täis saab, pikeneb puhkus 30 kalendripäevale. Sinna hulka arvatakse ka rahvus- ja riigipühad. Erasektoris on 1–5aastase tööstaaži korral puhkust ette nähtud 14 tööpäeva aastas, 5–15aastane staaž annab puhkust 20 tööpäeva aastas ja pärast seda on puhkuse pikkus 26 tööpäeva. Neile lisanduvad erasektoris veel ka rahvus- ja riigipühad, mida erinevalt avalikust sektorist puhkuse sisse ei arvestata.

Seda lugedes ei peaks aga hinge sugugi kadedus tekkima, kinnitab Ennet, sest pikk puhkus ei mängi mingit rolli, kui seda ei osata kvaliteetselt veeta. "Eestlased ei oska puhata!" põrutab ta. "Pea on töömõtteid täis, ja et tööasju unustada, võetakse kärakat. Liigne alkoholi tarbimine näitab, et töö ja puhkus ei ole tasakaalus."

Ennet toob piltliku näite, kus inimene on kiik, mida aina lükatakse ühes suunas. "Aga see on ju kõigile teada, et kiike ühes suunas kaugele ei lükka. Töö ja puhkuse vahel peab olema tasakaal."

Selles, et inimesed puhata ei oska, on tema sõnul oma osa ka tööandjatel, kes armastavad alluvaid tühjaks pigistada, kuid samal ajal ei leia võimalusi, kuidas nad korralikult puhata saaksid.

Kes aga arvab, et parim viis väljapuhkamiseks on jalad seinale visata ja mitte midagi teha, eksib. Ennet rõhutab, et korralik puhkaja on kehaliselt aktiivne.

Puhkused

Eesti: 28 kalendripäeva ehk 20 tööpäeva

Läti: 28 kalendripäeva ehk 20 tööpäeva

Leedu: minimaalselt 28 kalendripäeva ehk 20 tööpäeva

Belgia: 20 tööpäeva

Austria: 25 tööpäeva (pärast 25 aastat samas firmas kasvab puhkusepäevade arv 30 tööpäevale)

Kreeka: avalik sektor 20–25 tööpäeva; erasektor 20–26 tööpäeva

USA: kuni 3 aastat tööstaaži – 13 tööpäeva; 3–15 aastat tööstaaži – 20 tööpäeva; üle 15 aasta tööstaaži – 26 tööpäeva

Türgi: avalik sektor – kuni 10 aastat tööstaaži 20 kalendripäeva, sealt edasi 30 kalendripäeva (sisaldab riigi- ja rahvuspühi); erasektor – 1–5 aastat tööstaaži 14 tööpäeva, 5–15 aastat staaži 20 tööpäeva, üle 15 aasta staaži 26 tööpäeva (ei sisalda riigi- ja rahvuspühi)

Saksamaa: minimaalselt 24 tööpäeva; keskmine puhkus 29 tööpäeva

Rootsi: minimaalselt 25 tööpäeva, keskmiselt 30–35 tööpäeva

Soome: minimaalselt 30 tööpäeva

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Liina Metsküla
Telefon 614 4166
Liina.Metskula@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis