„Muidu on Järvakandis nii igav," ütleb Rabarocki festivaliplatsi kõrval elav Eevi, kelle elurütmi rokkmuusika mitte kõige vähemalgi määral ei sega. Kohalikele elanikele on festival meeldiv vaheldus ning ühtegi halba sõna nad pidutsevate noorte kohta ei ütle.
Rabarocki on Järvakandis peetud juba seitse aastat. "Võiks olla veel teist seitse, aga kurjad jutud käivad, et on viimane aasta," ohkab pensionär Kaia kes teist aastat festivalile tasuta sisse sai. "Võtab kepsutama," ütleb naine mängitava muusika kohta.
Üks kriitikanool kohalikel siiski on: Kukerpillide esinemine oli liiga hilja. "Penskar ei lähe ju öösel poole kahe ajal. Meil oli sügav uni siis juba," räägib Kaia.




























































