3
fotot
Tipp-topp töö: Sellise kaldega katusel ei pääseks ilma korraliku redeli ega platvormita kuidagi korstnale ligi. (AS Toode)

Paljud otsustavad vana katust vahetama asudes teraskatuse kasuks. Igaüks tahaks, et töö saaks tehtud võimalikult odavalt, katusevahetuse puhul võib koonerdamine aga valusalt kätte maksta.

Ütlemine, et kui tahad saada odavat ja head, siis tuleb osta kaks – üks odav ja teine hea –, peab suures plaanis paika igas eluvaldkonnas, nii ka remonditööde puhul.

"Katusevahetuse juures tuleb endale selgeks teha, kui pikka eluiga sellelt oodatakse," ütleb Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu aseesimees Erki Loigom.

"Katusemüüjail on küll ja küll tulnud maa peale tagasi tuua hurraameeleolus kliente, kelle ettekujutuses tuleb lihtsalt eterniiditahvlite asemele plekipaanid kruvida."

Niisugune katusevahetus annab küll märkimisväärse säästu, aga kui vanades katusekonstruktsioonides on niiskuskahjustusi ja uus katusekate koos soojustusega selle peale pannakse, tähendab see lahendust vaid mõneks aastaks, nendib Loigom.

Õige pea tuleb töö uuesti teha, kulutused märgunud soojustuse ja süvenenud niiskuskahjustuste kõrvaldamiseks on siis aga juba suuremad, lisaks pole enam eriti midagi peale hakata ka katusekattega, mis korralikult tehtud töö puhul oleks kestnud aastakümneid.

Aluskate on oluline

Aluskatte ülesanne on püüda kinni plekialune kondensvesi ja juhtida see räästa kaudu välja. Temperatuuride erinevus katusekatte all ja välisõhus tekitab veetilgad pleki alla paratamatult.

"Sageli öeldakse: meil on külm pööning, sinna kilet kindlasti pole vaja," kirjeldab Loigom. "See pole tõsi. Kui näiteks öökülm sügisesel varahommikul suisa minutitega asendub sooja päikesepaistega, siis tekib ka külmal pööningul pleki alla hämmastav kogus vett, mis märgab soojustusmaterjali."

Kokkuhoid kilelt ja selle kinnitamiseks kasutatavalt distantsliistult on umbes üks euro ruutmeetri kohta, kahju, mis tekib selle panemata jätmisest, on mitu korda suurem.

Seegi on katusespetsialistide praktikas tavaline, et nende käest ostetakse küll katuse kattematerjal, kruvide kohta öeldakse aga, et poest ostes saab need kolm korda odavamalt.

On odavamad jah, tunnistab Loigom, aga need pole katuse-kruvid. Välimuselt kruvi nagu kruvi ikka, kuid need, mis on mõeldud ruumidesse, ei saagi niiskes või happelises keskkonnas vastu pidada – kruviava ümbrus hakkab roostetama ja rikub katuse. Kui on soetatud õiged katusekruvid, tuleb nende keeramisel kindlasti kasutada siduriga tööriista. Liigset jõudu rakendades keeratakse kummitihend

metallseibi alt välja ja see jääb UV-kiirguse kätte.

"Mis kasu on 40 aastat kestvast katuseplekist, kui see kinnitatakse neli aastat kestva kruviga?" esitab katuseasjatundja retoorilise küsimuse.

Ära unusta korstnaplekki

Korstnaplekke vahetatakse sagedamini kui katusekatet, sest korstna ülesannetest tulenevalt tekivad selle plekile roostekahjustused kiiremini. Nii juhtubki vahel, et korstnaplekid on mõne aja eest uued pandud, siis aga tuleb peale katusevahetus. Kui korstnaplekid nüüd vahetamata jätta, saab 10–20 eurot säästa, ent kui need on olnud kasutuses näiteks juba 7–10 aastat, siis hakkavad roostenired õige pea korstna juurest alla voolama, mistõttu võib roostetama hakata ka uus katusekate.

"Siinjuures ei saa jätta märkimata, et näiteks kortermajadel aknaplekke vahetades paigaldatakse uued sageli tsinkplekist," räägib Loigom. "Värvkattega plekist on see tõesti umbes 10% soodsama hinnaga, aga võib hiljem parajat peavalu põhjustada."

Nimelt on tsinkplekk algselt kaetud rooste tekkimist takistava õlikihiga, see aga kipub vihmaveega fassaadile voolama ja võib selle lootusetult määrida – lõpuks pole muud lahendust kui fassaadi ülevärvimine, mis on väga kulukas töö. Kui kasutatakse värvkattega plekki, siis niisugust muret ei teki.

Katuseredelid hädavajalikud

Katuseredelite ja käiguteede kohta ütleb üheksa tellijat kümnest katusemüüjate kogemust mööda: "Ei, neid me praegu ei pane!" Häda on käes aga kohe, kui tuleb korstnapühkija – ja teda juba kutsumata jätta ei saa. Kui normaalne juurdepääs korstnale puudub, võib korstnapühkija selle puhastamisest sootuks keelduda.

Mõistlik on paigaldada redelid-platvormid-katuseluugid kohe koos katusekatte vahetusega – hiljem nende eraldi paigaldamine läheb Loigomi sõnul märksa kallimaks.

Jaga artiklit

Pildista loomaaias ja võida väga vinge fotokas!

Tallinna loomaaed, Fotoluks ja Õhtuleht kutsuvad 1. -31. augustini osalema loomaaia 75. sünnipäeva puhul korraldataval fotovõistlusel ZoFo 2014! Peaauhinna Sigma DP2 Merrill paneb välja Fotolux AS, lisaks auhinnad Tallinna loomaaia ja Õhtulehe poolt.

Lae pildid
Auhind

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Marge Sillaots
Telefon 614 4029
Marge.Sillaots@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis