KOMMENTAAR | Kas ääremaastumist saab peatada?

Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise dotsent Garri Raagmaa nendib, et kui regionaalse arengu vallas jätkub kõik nagu seni, jõuame peagi Ladina-Ameerika mudelini: Eestisse jääb üks suur linn ja ülejäänud riik on kui inimtühi looduspark.
Vastus küsimusele, 12:03, 9. juuni 2012
Kas ääremaastumist saab peatada? Kõike saab teha, kui tahtmist on.
Tiit, pensionär., 12:36, 9. juuni 2012
Et valitsejatel ja elu-olme eest vastutajatel jalad kõhu alt välja saada, on vaja ametnikele sisse viia tulemuspalk, mis sõltub otseselt MIINIMUMPALGAST. Mitte üle viie miinimumpalga. Alles siis hakataks tulemuslikult juurutama üleriiklikku elukvaliteeti tõstvat majandust. Kõik riiklike firmade ja monopolide juhid peavad isiklikult vastutama oma valdkonna tulemusliku arengu eest. Praegu on see suure vastutuse rõhutamine lihtsalt tühi sõnakõlks, õigustamaks hiigelpalka.
ja nüüd see isegi, 13:19, 9. juuni 2012
suht -koht peatub ainult ,et veelgi kolmandamasse äärmusesse.Linnades on elamispinda kallis osta ja üürimine ning pangalaen käib inimestele üle jõu.Keskmine palk ulatub teenindussektoris ikkagi kuhugile 400 euro kanti netos 1 kuu palga kohta.Linna krt omanik küsib keskmiselt 250-300 euorot üüri sinna juurde lisanduvad kommunaal maksud.Pigem on kasulikum elada seal kus sa juba oled ja nii ,et üks perekonnast käib välismaal tööl.Kui on pere ja lapsed ning elukoht on linnast väljas maal majas siis naisel on kasulikum kodus olla ,elamist kütta ja kodu korras hoida,lapsi õpetada kui kütust maha sõita ja kodu hooletusse jätta,sest töökellaajad ei võimalda õigel ajal kodus olla et elamist kütta ja palk on nii väike ,et elektriga kütta.Praegune palgatase ja elukallidus paneb inimesed liikuma Eestist välja
Juurika Jorss, 21:55, 10. juuni 2012
Siin on kahe silma vahele jäetud väikepõllumajandus, mida senini on kõigest väest püütud maha materdada nn.euronormide jm. eeskirjade abil. Näiteks kartuli müügiks peab kõigepealt 500 EEK riigilõivu maksma, lisaks hunnik muid norme,(mis riik küll selline on - tahad tööd teha, maksa riigilõivu!?!); küla sööklas sanitaarinspektor ütleb: ei tohi kartulit ja porgandit ühes kraanikausis pesta, kuna EU-s käsitletakse porgandit puuviljana;massaaziteenuse osutamiseks peab ehitama eraldi hoone, majas on see keelatud; püüliveskil olgu pestavad seinad, kuna see on toidutöötlemisettevõte; Eestis väiketalus kasvatatud kodulinde ei saa müüa- väiketapamajad on likvideeritud, suured küsivad vähemalt 10000 lindu korraga; jne. jne. Samas suurtootmises kannatab toidu kvaliteet- makroväetistega saadud suured saagid ei sisalda vajalikus koguses mikroelemente, aastaringne lüpsikarja laudaspidamine ei anna bioloogiliselt kvaliteetset piima jne. Kui peretalud saaks oma kvaliteetset toodangut realiseerida normaalselt nagu mujal Euroopas, väheneks ja edaspidi peatuks ka maa tühjenemine.
Juurika Jorss, 22:11, 10. juuni 2012
Lisaks: pakkusin köögivilja ja kartulit kaupluses- mul palju ilusam kaup, kas ei soovi? Vastuseks ohati- hulgifirma paneb suured trahvid peale, kui mujalt kaupa võtame, meil on selline leping.Kuhu on jäänud kauplemisvabadus ja paljukiidetud vabakaubandus??? kas nagu kõik muugi, ainult valitutele?
to Juurika Jorss, 03:23, 11. juuni 2012
Sa kirjutad naelapea pihta, nii ongi, aitähh! Millegipärast ei taheta tõelistest maaelu väljasuretamise põhjustest rääkida.
Kommenteeri
Olen tutvunud reeglitega ja võtan vastutuse oma sõnade eest

Ootame revolutsiooni raudteel (1)

Kommentaar | Vambola Paavo, ajakirjanik
Hiljuti saavutati uute Stadleri rongidega unelmate kiirus Baltikumis – 180 kilomeetrit tunnis. Nii kiiresti pole Maarjamaa terasteedel kihutanud veel ükski rong. Uudist kuuldes tundus, et Euroopa kvaliteet raudteeliikluses jõuab ka siia. Paraku kustusid lootused kiiresti, kui Eesti Raudtee infrastruktuuri direktor Arved Smiltins ruttas teatama: uued rongid jäävad sõitma senise kiirusega veel vähemalt viis aastat!

KOMMENTAAR | Lahkunud töökäed – halb või hea? (5)

Kommentaar | Maris Lauri, majandusteaduste magister
Mõni aeg tagasi teatas statistikaamet, et eelmisel aastal lahkus Eestist 10 873 inimest ja Eestisse rändas sisse 6629 inimest ehk rahvaarv vähenes rände tõttu 4244 inimese jagu. Rahvaloendus näitas, et 2000.–2011. aasta jooksul kaotas Eesti väljarändega 28 600 inimest, seega oli kaotus ühe aasta kohta päris suur.

Apoliitilise linnajuhtimise idee väärib arutelu (8)

Kommentaar | Ivo Rull, suhtekorraldusfirma Rull & Rumm juhataja
Jälgides veel hiirekõrvus kohalike valimiste kommunikatsiooni Tallinnas, meenub Rein Langi meediakriitikast pärinev fraas "tasapaks jama". Keskerakondlased eesotsas linnapeaga on taas kehastunud erinevate objektide sariavajateks. IRL kordab enesepromo küsitluse vormis. Reformierakond etendab linnapeakandidaatide vahelist pingelist sisevõistlust. Sotsid ei tee tüüpiliselt suurt midagi.

KOMMENTAAR | Surmkindel ja turvaline Eesti (7)

Kommentaar | Margus Kiis kultuurikriitik ja ajaloolane
Ma üldse ei imesta, et eutanaasia on viimasel ajal nii populaarseks jututeemaks kujunenud. Kui juba surm pole enam nii kindel, et tuleks siis, kui su tervis lõplikult ära raisatud, mis siis veel on? Surm peab tulema õigel, mitte liiga hilisel ajal kõige turvalisemal ja mugavamal moel, arvavad just täies elujõus inimesed Eestis. Ja kui ei tule, siis on jama. Tuleb sundida. Kui ise ei sure, tuleb tappa.

KOMMENTAAR | Elektri üldteenus: kallis eralõbu või igaühe õigus elektrile? (3)

Kommentaar | Moonika Kukke, Energiaturg.ee tegevjuht
Tänaseks oleme toimetanud avatud elektriturul üle nelja kuu. Esimene vabaturu kogemus on käes nii neil, kes otsustasid sõlmida endale sobiva elektrimüüjaga elektriostuks lepingu, kui ka neil, kes võtsid kuulda soovitust mitte muretseda ja jääda kasutama üldteenust. Mida näitab nelja kuu kogemus?

KOMMENTAAR | Jürgen Ligi kui Eesti enfant terrible* (22)

Kommentaar | Jakko Väli, kolumnist
Juunis saab Jürgen Ligil täis neli aastat rahandusministrina. Ning see pole mehel esimene kord ministriks olla.

KOMMENTAAR | Rikkuse toovad majja ainult töö, kokkuhoid ja investeerimine (11)

Kommentaar | Toomas Reisalu, ajakirjanik
Nüüd on selge, et meie riigi majandus kuivab taas kokku, kuid eksperte see ei morjenda, sest neil on majanduskasvu jaoks lahendus välja pakkuda – kulutage, kui raha jääb puudu, siis võtke laenu ja tarbige edasi.

KOMMENTAAR | Küsimus on esileedi lugupidamises rahva vastu (26)

Kommentaar | Katrin Lust, ajakirjanik
Olles poolteist aastat esileedi Evelin Ilvesest raamatut kirjutanud, on mul viimasel ajal tunne, et minust on saanud justkui tema eluloo uurija. Midagi pole parata, kui analüüsida mõne suurkuju elu, siis saab sellest tööst ka omaenese elu osa. Just seetõttu jäävad mulle meie esileedi ütlemised ja tegemised viimasel ajal üha enam silma.

KOMMENTAAR | Riik – aparaat rahva rõhumiseks? (20)

Kommentaar | Malle Pärn, teoloog ja näitleja
IRLi pöördumine "rääkige meile oma muredest, me kuulame teid" on silmakirjalik ja naeruväärne. Ajakirjandus ja internet on juba pikka aega täis murelikke artikleid, mille peale meie poliitikud vaid põlglikult muigavad. Me võime lõpmatuseni kirjutada või karjuda oma hääled kähedaks, nemad seal mäe otsas ei kuula meid.

KOMMENTAAR | Eutanaasia on liberalismi üks ja ainus mõte (21)

Kommentaar | Kivisildnik
Mul on väga kahju, et meil on eutanaasiateema jutuks võetud seoses oma väljaheidetes elavalt mädanevate vanuritega. Taoline emotsionaalne lähenemine ei võimalda näha suuremat pilti. Meile näidatakse Hvostovi ämma ja manatakse kooris eutanaasia, eutanaasia, eutanaasia.

KOMMENTAAR | Jumalakartmatud, tulge eutanaasiaga mõistusele! (25)

Kommentaar | Heimar Lenk, riigikogu liige, Keskerakond
Kas teame veel Euroopas riiki, kus avalikult soovitatakse luua kommuun, kes vanainimesele mürgikarika ulataks või tapva süsti lõtva lihasesse vajutaks?

Daamid ja härrad – suukorv pähe! (18)

Kommentaar | Kalle Käsper, kirjanik
Nõukogude võimul oli tagantjärele vaadates palju plusse. Mida maksis kas või teadmine, et sind ühelgi juhul ei visata korterist välja? Arstiabi kättesaadavus oli hea, tõsisema mure puhul pääses kohe spetsialisti vastuvõtule, ka lihtsa gripiga tuli rajooniarst alati koju vaatama. Maksta polnud selle eest loomulikult tarvis. Polnud mingit takistust ka vaesematest perekondadest noortele hariduse omandamisel, õpingud olid priid, ühiselamud ootasid asukaid ja stipendiumigi maksti, ole vaid mees ja juurdle ennast teadmiste sügavusse.

Teate, mis ma nüüd teile teatan? (13)

Kommentaar | Endrik Kerge, pensionär, naiste austaja ja hindaja
Vat seda, et jätaksime nüüd kohe ja otsemaid järele ilkumise selle üle, mida keegi kuskil ja mille jaoks seljas kannab. Eriti selle õudse ilkumise nende üle, kes meid kõrgel ja kaugel esindavad. Nende riietus ja käitumine pole ju seotud mitte omast tahtest tulenevate vajadustega, vaid hoopis riiklikest huvidest tulenevate olukordadega.

KOMMENTAAR | Ebatraditsiooniliste peremudelite kaitseks (9)

Kommentaar | Lemmit Kaplinski, Eesti trükimuuseumi juhatuse liige
Prantsusmaa seadustas omasooliste abielud koos adopteerimisõigusega. Küll seadustatakse peatselt ka Eestis, vaatamata häälekale vastuseisule. Seda lihtsalt põhjusel, et tõsiseltvõetavaid vastuväiteid tegelikult ei ole ning küsimus keskendub traditsioonidele.

KOMMENTAAR | Kas suurema palga on ära teeninud mees või naine? (2)

Kommentaar | Indrek Rebase, pensionär
Väidetakse, et meeste ja naiste palkadel on märgatav erinevus. Ebaõiglus? Samas ei saa aga unustada tüüpilisi meeste või naiste erialasid. Metsalangetajate, meremeeste, kaevurite, lendurite või rekkajuhtide hulgast naljalt naisi ei leia.

KOMMENTAAR | Emadepäeval piimast

Kommentaar | Adik Levin, rinnaga toitmise edendamise Eesti komitee esimees
Ees on emadepäev. Ma ei mäleta, et emadepäeval oleks räägitud rinnaga toitmisest. Probleem on ka selles, et võrdõiguslased püüavad võrdsustada ema- ja isarolli. Kuid siiamaani rasestub ikka naine, sünnitab ka lapse ja seejärel toidab teda rinnaga.

KOMMENTAAR | Venelaste patriotism ja parteihuvid (9)

Kommentaar | Sven Mikser, SDE esimees
Nagu Eestis tavaks, kergitatakse valimiste lähenedes meedia tähelepanu alla küsimus sellest, milline poliitiline jõud ikka «kõige õigemaid eestlasi» esindab. See on kahetsusväärne. Leian, et valijate vastandamisest emakeele ja rahvustunnuse alusel tuleks meil nüüd juba üle saada.

KOMMENTAAR | Kümnendasse aastasse Euroopa Liidus (7)

Kommentaar | Igor Gräzin, eurovabakondlane
Nii ongi – tänavu 1. mail hakkas jooksma Eesti vabariigi kümnes aasta Euroopa Liidus ja järelikult on aeg küsida: mida see olemine andis ja mida ehk ka ära võttis. Kiitjaid on palju ja neile miskit juurde lisada on raske ja laita kah ei taha. Ju siis tuleb küsida teistmoodi – mida selles üheksas aastas õpetlikku on?

Rongiliikluse vähikäigud XXI sajandil (4)

Kommentaar | Vambola Paavo, ajakirjanik
Kui Islandi vulkaaniline tuhapilv paiskas kolme aasta eest segamini kogu Euroopa lennuliikluse ning sajad eestimaalased otsisid kojusõiduks alternatiivseid variante, kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts pateetiliselt: niisuguste intsidentide ärahoidmiseks on tulevikus prioriteet Tallinna ja Varssavi vahelise rongiliikluse taastamine.

KOMMENTAAR | Piirileping, mis on käsitletav riigireetmisena (27)

Kommentaar | Mart Helme, suursaadik Venemaal 1995–1999
Eesti on ennast piiriläbirääkimistel Venemaaga nurka mänginud. Ja seda juba 1994. aastast alates, kui tollane peaminister Andres Tarand Soomes visiidil viibides ootamatult teatas, et Eesti on nõus Venemaa kontrolli alla jäänud, kuid Tartu rahulepingu ja Eesti vabariigi põhiseaduse järgi Eestile kuuluvatest aladest loobuma.

Savisaar ja kirbud tema ümber (19)

Kommentaar | Jakko Väli, kolumnist
Edgar Savisaar ei viitsi hommikuti väga vara tööle sõitma hakata. Ta suubub Peterburi teelt Lasnamäe kanalisse kusagil poole kümne paiku, kui ummikuid pole ja tee Vabaduse platsi kulgeb suhteliselt sujuvalt.

KOMMENTAAR | Õigus tööle – kas igaühele või loevad siingi vaid tutvused? (6)

Kommentaar | Kuido Merits, kolumnist
1. mail, kevad- ja töörahva pühal, näitas ETV taas ülipopulaarset telefilmi «Mehed ei nuta», kus unetut «tööpõlgurit» kehastav Ervin Abel pihib: « Ma ei saa kindlat töökohta vastu võtta, sest ma olen väga andekas. Mind võidakse edutada ja... see tähendaks uut närvipinget, suurt koormust, unetuid öid.» Kas selline huumor on praegusel tööpuuduse ajastul – just nooremale põlvkonnale – üldse mõistetav või naljakas?

KOMMENTAAR | Vaesus tapab nõrgemaid (22)

Kommentaar | Heinart Puhkim, tööturuanalüütik
Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks järgmise nelja aasta eelarvestrateegia, kuigi neil on valitseda jäänud vaid kaks aastat.

Netikommentaar kui kanalisatsioon (27)

Kommentaar | Ivo Rull, suhtekorrraldusfirma Rull & Rumm juhataja
Esmalt kurvastan neid, kes on kirjutanud või edaspidi kirjutavad mu meedias avaldatavate seisukohtade juurde anonüümseid sõnumeid. Ma ei saa neid kätte, kuna ei loe seda tüüpi tagasisidet enam ammu. Kunagi isegi lugesin oma artiklitele lisandunud netikommentaare, siis aga loobusin meelerahu huvides. Kui keegi tahab mu vaadete või tegevuse kohta midagi öelda, siis palun kirjutage meil, tehke sissekanne Facebooki, helistage või saatke SMS.

Kommenteeritud kommentaarid (2)

Kommentaar | Mihhail Lotman, Eesti Humanitaarinstituudi professor
Nõustun autoriga tema põhiteesis. Esiteks soostun, et anonüümsed netikommentaarid on «pigem kasulikud kui kahjulikud», samuti olen pigem nõus tema selle teesi põhjendustega.

KOMMENTAAR | Õpetajate palkadest ehk kauaks veel katkise telefoni mäng? (8)

Kommentaar | Andres Kaarmannharidus- ja teadusministri nõunik
Kes meist ei ole lapsena mänginud ühte lõbusat mängu – katkist telefoni? Istuvad rüblikud reas, esimene sosistab teisele kiiresti ühe sõna, see omakorda järgmisele ja lõpuks saabki ring täis. Mida rohkem sosistajaid, seda rohkem pakub nalja viimasena väljahõigatud sõna.

KOMMENTAAR | Homod, rehad kätte ja tegudele! (11)

Kommentaar | Vahur Afanasjev, kirjanik
Lugesin ühe Eesti kirjaniku raamatut, kus mees leidis noore pruudi ja pidi endise naisega korteri lahku vahetama. Naine sai värske, pleekimata tapeetidega ühetoalise Lasnamäele, mees toa ühiskorterist Tallinna vanalinnas.

Priit Kutser: Reformierakond kaotaks tasuta ühistranspordi (74)

Kommentaar | Priit Kutser, Põhja-Tallinna asevanem
Reformierakonnale arusaadavatel põhjustel ei sobi maailmameedia tähelepanu köitnud, edukalt käivitunud ja pealinlaste poolehoiu pälvinud Tallinna tasuta ühistransport. Oravad tahaksid meie tasuta ühistranspordi Tallinna rahvalt hoopistükkis üldse ära võtta.

KOMMENTAAR | Kas Rahvakogu hakkab jagama Rahvarinde saatust? (15)

Kommentaar | Arved Breidaks, lõunaeestlane
Eesti poliitikale uut kvaliteeti pakkuda püüdev rahvakogu meenutab omaaegset Rahvarinnet, mis päästis viimaks paisu tagant valla muutuste tulva ja tõi avalikku ellu uue põlvkonna poliitikud.

Politseilõvi katsumused ehk Soovitusi Elmar Vaherile (15)

Kommentaar | Ivo Känd, endine politseinik
Kes muu kui endine ment oskaks uuele politseijuhile omade poolset nõu anda. Ja kes teine kui politseielu näinud võmm tohiks neid rahvasuulisi termineid kasutada. Tavainimene saab sedasi riigiametniku kohta öeldes karistada – solvavaks peetakse.
Saada vihje
6 144 144
vihje@ohtuleht.ee
Õhtuleht ootab oma lugejatelt vihjeid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Vihje saatja võib jääda anonüümseks.
Nimi:
E-mail
Vihje:
Palume saata ainult enda tehtud pilte. Pilti saates kinnitate oma autorlust. Õhtulehel on õigus saadetud fotosid tasuta kasutada oma paber- ja veebiväljaandes ning vajadusel muudel kommertseesmärkidel autoritasu maksmata.
Nimi:
E-mail
Fail:
Pildifaili suurus vähemalt 25 KB ja kuni 2 MB.
Kirjeldus:
Kui näed midagi põnevat, siis võta mobiil ja pildista! Saada pildiga MMS aadressile pilt@ohtuleht.ee. Sõnumi hind on paketipõhine. Palume saata ainult enda tehtud pilte. Pilti saates kinnitate oma autorlust. Õhtulehel on õigus saadetud fotosid tasuta kasutada oma paber- ja veebiväljaandes ning vajadusel muudel kommertseesmärkidel autoritasu maksmata.
Ilm: Tallinn
13°
R 24.05
poolpilves
13°
L 25.05
selge
16°
P 26.05
vihm
15°
E 27.05
vähene pilvisus
17°
T 28.05
vihm
19°
K 29.05
hoovihm
19°
N 30.05
poolpilves
19°
R 31.05
poolpilves
18°
L 1.06
tugev vihm
17°
Jäär

Jäär

Kuu ja Marsi vastasseis võib muuta sind ülemäära emotsionaalseks – võib olla probleemiks armukadedus ja soov partnerit kontrollida. Kui aga oled partneriga kooskõlalises laines, koged ürgset kirge.
Sõnn

Sõnn

Sõnnide jaoks on õhus nii kirge kui ka võitlusmomenti. See omakorda võib tekitada sinus iha keelatud viljade järele. Kui kohtud täna mõne veetleva vastassoo esindajaga, võid kergesti üle kuumeneda.
Kaksikud

Kaksikud

Oled asjalikus meeleolus, püüad kõike üle kontrollida, paika panna ja määratleda. Sa pole rahul ka oma uitmõtetega, vaid püüad neid kuidagi süsteemi panna.
Vähk

Vähk

Energiad on võimsad ja sa pead nendega hakkama saama. Kasulik oleks ohutu füüsiline töö või sportlik tegevus. Ka füüsiline armastus on sulle hetkel hädavajalik.
Lõvi

Lõvi

Täna võib hoogu juurde saada mõni arusaamatus või pikalt tuha all hõõgunud konflikt, mille põhjuseks on liiga vabaks lastud emotsioonid. Soovitus - ära võta kõike liiga isiklikult!
Neitsi

Neitsi

Hea tööpäev – aga vaid juhul, kui sul pole kiireid asju kukil. Kiirustamine ajab sind närvi ja sa kaotad poole oma muidu suurepärasest töövõimest. Suhe mõne autoriteediga võib olla keeruline.
Kaalud

Kaalud

Pööra täna rohkem tähelepanu oma kehale - mis on ju hinge tempel. Seega ei tohiks sa liialdada asjadega, mis on tervisele kahjulikud. Võid olla ülitundlik näiteks ka eksootiliste toitude suhtes.
Skorpion

Skorpion

Kuu liigub Skorpionis. Teed nüüd kõike suure kire ja pühendumisega. Seega peaksid kindlasti leidma endale mingit aktiivset ja kaasahaaravat tegevust - sest kui sa end välja elada ei saa, võid kellelegi kogemata pasunasse anda.
Ambur

Ambur

Vajad täna tugevaid tundeid – isegi väike tüli võib selleks kõlvata. Peaasi, et poleks leigust ega tuimust su ümber. Tahad tunda kas või valu, kui ilu parajasti pole! Igaks juhuks hoia pidurikang peos!
Kaljukits

Kaljukits

Meeskonnatöös võib erimeelsusi ette tulla – kuna kipud liiga palju soleerima ega kuula teiste nõuandeid. Samas on sul palju energiat, mistõttu sobib päev suurt pingutust nõudvaks ettevõtmiseks.
Veevalaja

Veevalaja

Sa pole nüüd suurem asi töötegija, kuna sind tõmbab hoopis sensatsioonide ja vandenõuteooriate poole. Mõni su veidrikust sõber võib sind oma juttudega uuest maailmakorrast täitsa pöördesse ajada.
Kalad

Kalad

Tõenäolised on pinged ja konfliktid – eriti just maailmavaatelisel pinnal, seoses tõekspidamiste ja veendumustega. Seega nõuavad suhted tavalisest suuremat mõistmisvõimet ja taktitunnet.
Anekdoot

Algab eksam. Õppejõud loeb ette küsimused:
1) mis värvi on selle aine õpik?
2) mis on õpiku autori nimi?
3) mis aines on see eksam?
Hetkeks valitseb auditooriumis rusuv vaikus. Siis tõuseb keegi ja ütleb:
"Pole mõtet istuda, lähme koju, seekord ei mängi kuidagi välja!"

Tekstireklaam
Rehviinfo