Ülikoolis on minu seni kõige kontimurdvam aine olnud statistika. Ei jõua nende seoste loogika mulle kohale. Ja reaalses elus tunduvad need numbrid veelgi ähmasemad. Ka rahvaloendus on minu meelest petlik. Praegustel andmetel elab Eestis peaaegu 1,3 miljonit inimest. Pole paha, võiks öelda.
Kuid üks välismaal töötav tuttav mainis, et tedagi loeti tänu puhkusele Eesti püsielanikuks. Siin ei ela ta aga juba pikemat aega. Ja paljud, kes välismaal pere loovad, sinna ju jäävadki. Ei tõsta nad Eesti iivet ega kuulu enam siinsete püsielanike hulka. Karta on, et nende inimeste arv kasvab veelgi. "Talendid koju" kõlab hästi, kuid pigem kibelevad talendid ikka maailma avastama.
Loodan, et Eestis ei hakata edaspidi rahvastiku kohta järeldusi tegema rahvastikuregistri põhjal. E-riik võime ju olla, ent see moonutaks tegelikkust veelgi. Pilt on trööstitu – maainimeste arv väheneb, kuid register ilustab seda olukorda. Paljud noored, kes elavad ammu Tallinnas või Tartus, on sisse kirjutatud vanematekoju. Paberite järgi elan praegugi väikeses maakohas, sest pealinna üürikorteri sissekirjutust mul pole.
