Haldusreformijuttu on meil juba tosin aastat veeretatud, just nagu kuuma kartulit peos. Seekord on entusiastidel aga toeks kõva ning mõjuv argument: näete, Soomel on plaanis resoluutne reform!
Seega tuleb seda teha meilgi. Soomes lähtutakse aja jooksul välja kujunenud elanike teeninduspiirkondadest. Aga meil? Meie senist praktikat arvestades võib pigem karta, et ülevalt poolt läbi viidav reform lähtub vaid maakaardist. Just nii nagu omal ajal ka USA lääneosariikide piirid maakaardil joonlauaga paika pandi. Olen kuulnud ettepanekuid liita 5–6 valda üheks hiidvallaks. Samas puuduks nii mõnelgi taolisel juhul uuel ääremaal tulevase keskusega otsene ning normaalse sagedusega bussiühendus. Ühistransport on meil aja jooksul kohati pea olematuks mandunud. Mida läheks maksma normaalse bussiühenduse taasloomine? Või loodetakse ehk vallaelanike eratranspordi peale? Aga mis meil autokütus maksab?
Teiseks, hiigelvallas hajuks otsustusõigus ja see kaugeneks kohalikust rahvast. Kujutlegem, et kuhugi tahetakse edaspidi rajade näiteks ohtlike jäätmete ümbertöötlust, prügimäge, kaevandust, karjääri või muud taolist. Kohalikud oleksid sellele muidugi risti vastu. Aga kui vallad oleksid ligi 1000 ruutkilomeetrilised? Mida arvaksid näiteks paari-kolmekümne kilomeetri taga elavad sama valla
elanikud? Neid see eriti ei häiriks, küll aga rõõmustaks neid sealt suurvalla ühiskatlasse laekuv lisaraha. Midagi pudeneks sealt ju neilegi. Ja nii hääletaksidki nad teise vallaserva rahva lihtsalt maha.
Muidugi, väike vald on vaene ja elab peost suhu, sest raha kõigeks lihtsalt ei piisa. Kas või näiteks sotsiaaltöötajatele invamikrobussi soetamiseks, nagu mõnel rikkal vallal juba praegugi on.
Mina näeksin lahendusi mitte valdade liitumises, vaid pigem nende koopereerumises ning koostöös. Näiteks 2–3 naabervalda muretsevad vajaliku tehnika kamba peale, ühiseks kasutamiseks. Või siis ka ühiste spetsialistide palkamises. Praegu on vaid vähestes valdades näiteks oma ökoloogia- ja keskkonnakaitsespetsialistid või siis laste sotsiaaltöö asjatundjad. Miks mitte palgata mõned erialaspetsialistidki kamba peale? Vahest tuleks seda teha näiteks omavalitsuste liidu kaudu, seda veidi reformida? Nii saaks väiksem valdki vajalikku tehnikat või spetsialistide teenust ning viimased oleksid siis ka piisava tööpõlluga varustatud ning koormatud.
Teisalt oleks siis kohalike asjade otsustusõigus ikkagi kohapeal volikogu otsustada. See meenutaks veidike nagu eestiaegset küla masinaühistut (muidugi suuremas mastaabis). Ühised asjad otsustatakse ja tehakse ühiselt, kuid oma pere asju otsustab igaüks ikkagi iseseisvalt. Aga kui meie poliitikud hakkavad ise maakaardile joonlauaga suvalisi jooni vedama, siis kukuks see pigem välja midagi Stalini-aegse kollektiviseerimise taolist.
