Usinad askeldajad: Inimene müttab maa peal, mutt maa all, mõlemad ajavad veendunult oma asja. Kuidas teha nii, et nad teineteist ei segaks? (ALDO LUUD)

Aias müttavate muttide-rottide innukus ületab vahel aiapidaja oma – kõik, mis mulda pandud või siledaks haritud, tassitakse laiali, pistetakse pintslisse või rikutakse ära. Kas sellega peab leppima?

"Kindlasti mitte," ütleb Igor Muhhin tõrjefirmast Astrades. Igasuguste aiakahjurite tegevusel tuleb tema sõnul silm peal hoida ja see õigel ajal kontrolli alla saada – miks peaks inimene leppima näiteks sellega, et tema suure töö ja vaevaga hooldatud muru ülepäeviti kuumaastikuks muudetakse.

Kes ei taha – ja kes tahakski? – oma aias mürki kasutada, proovib enne järele kõik leebemad tõrjevahendid, looduslikest preparaatidest ja lõksudest ultraheliseadmeteni. "Lõksudest, mida aianduskauplustes müüakse, võib mõnel juhul olla vesirottide ja muttide vastu tõhus abi," ütleb Leili Keba, üks internetiportaali www.aiandus.ee (Aiandusinfo OÜ) eestvedajaid. "Kõige tõhusamaks lõksuks on osutunud paks pesupulga tüüpi raudlõks, traatlõksud kipuvad neile alla jääma."

Poodides võib leida ka torulõkse: plasttoru, mille kummaski otsas on sissepoole avanev klapp. "Selline lõks käib keskelt lahti ja on aknakesega," kirjeldab Leili Keba. "Sellega saab muti aedadest jsa aiamaadest kaugemale viia, sest alati on inimesi, kes tahaksid pahandusetegijaid oma aiast lihtsalt eemale peletada, mitte neid hävitada – on ju mutilgi looduses oma roll."

Vahel aitab vaid mürk

Kui lõksud ja kutsumata külaliste innukuse ohjeldamiseks kasutatud kodused vahendid pole loodetud tulemust andnud, jääb aiaomanikule võimalus pöörduda kahjuritõrjefirmasse.

"Meie aitame inimestel lahendada probleeme nii näriliste kui ka putukatega – prussakad, sipelgad, voodilutikad, kirbud," selgitab Muhhin. "Et rottidel ja muttidel on erinev eluviis, kasutame nende tõrjumiseks eri meetodeid ja vahendeid. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et rotitõrjeks kasutatakse mürke, mis võivad olla ohtlikud järelevalveta koduloomadele ning lastele. Neid kasutades peab olema eriliselt ettevaatlik ning teadma täpselt, kuidas neid kasutada."

Firma Astrades kasutab rottide peletamiseks mürgiseid peibutisi. "Mürk paigaldatakse spetsiaalsetesse plastkastidesse, mis peavad olema lastele ja koduloomadele kättesaamatud," kirjeldab Muhhin. "Mõni päev pärast mürgi söömist rott sureb. Tehtud rotitõrjele anname ka garantii, selle kehtimise aeg on individuaalne."

Mutitõrjet Astrades mürkpreparaatidega ei tee, küll aga saab neilt osta ultraheliseadmeid, mis on kasutatavad nii muttide kui ka rottide tõrjeks. "Kui olukord väga lootusetu tundub, tasub nõu ja abi saamiseks kindlasti tõrjefirmaga ühendust võtta," soovitab Muhhin.

"Peale poes müüdavate vahendite kasutatakse palju rahvatarkusel põhinevaid meetodeid ja omaleiutatud vahendeid," tõdeb Leili Keba. Teada on, et mutid ei armasta teravaid lõhnu, et neile ei meeldi vibratsioon – nii on inimesed toppinud mutikäikudesse kõikvõimalikku lehkavat kraami ja kasutanud omatehtud kõrisevaid-vibreerivaid kaadervärke, kuni poest ostetud suhteliselt kallite ultraheli tekitavate elektronseadmeteni välja.

"Looduslikest tõrjevahenditest on tõhusaks osutunud näiteks harilik rass," märgib Leili Keba. "Selle seemneid ja purustatud lehti topitakse muttide ja vesirottide käikudesse. Seda soovitatakse teha kummikinnastega, sest taimel on kõrvenõgese efekt. Mõni aiapidaja soovitab muretseda kassi või koera – eriti soovitatakse mutijahiks taksikoera."

Küllap on igal aiaomanikul oma kogemusele tuginev nipp ja lahingulugu võitluses muttide ja mügridega. "Mitmeid lahingu-strateegiad praktiseerinud aiapidajad on väitnud, et kõige tõhusam relv on labidaga passida kerkiva mutimullahunniku ava juures ja parajal hetkel vaenlane lihtsalt maha lüüa või kinni püüda," nendib Leili Keba. "Kuna tõrjemeetodeid on seinast seina, siis ühest retsepti mügridest ja muttidest lahtisaamiseks ei ole. Meie oleme alati pigem selle poolt, et võimalusel tuleks püüda hakkama saada nii, et inimene oleks rahul ja mullas müttaja elu ja tervise juures – aga kumbki saaks tegutseda teist segamata."

Aiapidajate lahingunippe

Nagu ilmneb aiandusfoorumeis jagatavatest kogemustest – mis ühes aias üldse ei toimi, osutub teises väga tõhusaks. Seega – proovida tasub alati.

Mutikäiku pannakse koirohtu, pruugitud kassiliiva, apelsinikoori, küüslauku, toomingaoksatükikesi, suitsukonisid, petroolimiga immutatud lapikesi vms teravalõhnalist.

Maasse kaevatud pudel, mille kael tuule käes vilistama hakkab, peaks mutti hirmutama.

Mutikäiku juhitud heitgaas peaks sundima usina kaevuri põgenema.

Väike maasse kaevatud tuuleveski võib mutid oma kõriseva tiivikuhäälega minema peletada. Allikas: www.aiandus.ee

Üks kaevab, teine pugib

Mutt on hiirest pisut suurem siidja sametise kasukaga imetaja, kellel on lapikud küünistega eeskäpad, millega ta usinalt kaevab oma maa-aluseid käike. Mutt sööb vihmausse, nälkjaid, putukaid ja nende vastseid. Oma kaevetöödega tekitab usin loomake palju kahju noorte taimede ja tõusmete juurekavale ning murule.

Vesirott ehk mügri on 14–20 cm pikk, saba u 14 cm. Vesirotid on taimetoitlased, kes söövad rohttaimi, taimede juuri, pungi, marju.

Allikas: Aiandusinfo OÜ

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Katrin Rohtla
Telefon 614 4051
Katrin.Rohtla@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis