Vaid ühe võttega ei ole meie erakondlik konglomeraat käimasolevas poriloopimises Silver Meikari pihta veel välja tulnud: kahtlaselt kaua hoitakse käises Reformierakonna lemmiktrumpässa, Vene kaarti.
Meie kotkal Bakuus läks küll uskumatult hästi, kuid ikkagi ei ole rahvuslik triumf tõusnud päris taevavõlvini ega kipu varjutama läinud nädala peamist jututeemat, Silvergate’iks ristitud erakondade musta rahastamise skandaali. Kurb, aga see nimi heidab liigset varju ülestunnistusega lagedale tulnud Meikarile, paslikum oleks Michalgate. On muidugi võimalik, et suupärane nimi kinnistus sellele jamale juhuslikult. Ent võib ka olla, et läpakatega poisid Aaviksoo psühholoogilise kaitse salaüksusest püüavad meeleheitlikult päästa, mida päästa annab. Niigi on nad lasknud lool liiga kaugele minna ja rahva usaldus riigivõimu vastu üldisemalt on saanud ränga hoobi. Ning mida rohkem justiitsminister ja valitsusjuht vastutuse teemal hämavad, seda enam nad naerualuseks jäävad.
Meikarit Vene kaardiga kompromiteerida peaks ju olema lihtne. Uurigem veidi Twitteri säutse ja Facebooki postitusi, küllap leiab sealt midagi, mis viitab Venemaal käigule või sidemetele mõne venelasega. Ju käis juhtnööre hankimas, kuidas Eesti demokraatiat naeruvääristada ja õõnestada eestlaste usku oma riiki.
«Oli selline säravate silmadega noormees, kes oli valmis istuma ja piketeerima puhaste valimiste eest Ukrainas, Valgevenes, ta toetas Birma demokraate ja Tiibeti vabadust. Ja siis ma mõtlen, et samal ajal ta tegeles ebaseaduslike asjadega.» Nii iseloomustas Meikarit riigikogu esimees Ene Ergma laupäevases EPLis. Ei sõnagi Meikari rollist räpaste saladuste päevavalgele toomisel, tänust rääkimata. Küll aga tõdemus, et Meikari-suguste lahkumine poliitikast peaks olema enesestmõistetav. Savisaare nn idaraha puhul teame, et kapol õnnestus kuritegu tõkestada selle algfaasis. Praegu ei tea me ju veel õieti midagi. Kust oli see raha pärit? Mida selle eest lubati, mida tehti, milliseid seadusi vastu võeti? Millal võtab prokuratuur ette teised erakonnad?
