“Minu arvates läks meil üle ootuste hästi. Arvan, et edu tõi see, et Oti välimus tuuniti Euroopale vastuvõetavamaks,” viitab Eurovisioni asjatundja Olavi Pihlamägi Oti üleöö säravvalgeks muutunud naeratusele, mille taga on kuuldavasti portselankatted. Ka aitas tema meelest kaasa muutunud esitus.
“Ma arvan, et laul muutus mõnevõrra jõulisemaks, sest esinemishirmu on võimalik ületada, kui sa kasutad rohkem forte’t. See tõi ilmselt ka sellise tulemuse,” pakub Olavi, kelle kõrvadele kõlas finaaliesitus veelgi paremini kui poolfinaali etteaste. “Mind huvitaks väga, kui palju andis meile punkte rahvas ja kui palju professionaalsetest muusikutest žüriiliikmed. Millegipärast arvan, et meile andsid ehk rohkem hääli žüriid,” oletab raadioajakirjanik.
Kõrge koht on seda uhkem, et mehe hinnangul oli 11. asetus esinemisjärjes kõike muud kui soodne. “Tavaliselt keskel olijad väga mõjule ei pääse, sest nad unustatakse selleks ajaks ära, kui rahvas hääletama hakkab. Kõige parem on olla esimeste või viimaste seas,” selgitab ta. Pealegi esinesime kahe favoriidi – Itaalia ja Norra – vahel. Erinevalt ennustustest jäid mõlemad aga Eesti selja taha: Itaalia üheksandaks ja Norra suisa 26ndaks. Iraani päritolu Tooji viimane koht on Olavile mõistmatu: “See rabas mind täiesti: hea esitus, hea lavastus, võidulauluga sama autor (Peter Boströn – K. A.), aga tulemus? Eks sellepärast olegi Eurovision huvitav.”
Rootsile tõi võidu suurepärane lobitöö
Esikolmik olnud küllaltki aimatav. “Mulle endale oleks võib-olla meeldinud esikohal näha Buranovo memmesid, see olnuks Eurovisioni ajaloos midagi enneolematut. Aga kui Rootsi laul on istutatud 14 maal edetabelitesse, siis on ebatõenäoline, et ta ei võida,” nendib Olavi. Hääletamist mõjutavat väga meediakära, mis kedagi suursoosikuks tembeldab.
“Rootsi on väga-väga võimas muusikariik. Kui rootslased olid tänavuse Eurovisioni puhul kirjutanud laulu kümnele riigile (nt Aserbaidžaani neljandaks tulnud laulu lõi rootslaste punt – K. A.), siis on naiivne loota, et Rootsis toimub midagi ehku peale. See on muusikatööstus, kus teatakse, mida teha. Ega see laul juhuslikult muusikaedetabelitesse jõudnud – see on sinna sokutatud. Ja kui terve Euroopa seda eufooriat jagab, siis pole midagi teha,” põhjendab Olavi, aga üldiselt on ta võitjamaaga rahul. “Rootslased korraldavat lauluvõistlust väga hästi,” märgib ka ise Rootsis Eurovisionil käinud mees.
Norra ebaedu kõrval hämmastas Olavit ka see, et Suurbritanniat esindanud maailmakuulus nimi Engelbert Humperdinck eelviimaseks jäi. “Selline laulja! Kusjuures ta esines üle mõistuse hästi, arvestades tema vanust. Ja nii näpuotsatäis punkte!” ahhetab Olavi. “Mingit halastust vanainimese vastu kuskilt ei olnud. Samas, atraktiivsus tuli seekord teistelt vanainimestelt. Tulemused on nagu peegelpilt: Rootsi esimene ja Norra viimane, Buranovo memmed teised ja Engelbert eelviimane. Ainult üks kahest pääseb mõjule,” analüüsib ta ja ütleb kokkuvõtteks: “Laule, mis meelde jäävad ja mida laulma hakatakse, tänavu väga palju ei olnud, aga vaadata oli küll.”
Olavi usub, et eestlased hingavad kergendatult, et me päris esimeseks ei tulnud: “Ei kujuta ette, kas me ikka oleks nii väga tahtnud järgmisel aastal võistlust korraldada. Rahva enesetunnet tõstab selline tulemus aga kindlasti. Mul on ka väga hea meel selle üle, et Oti võitjaimago sai oma müüri juurde veel ühe väga tugeva kivi.”
