«Ma olen rahul. Oma laul, oma lindistatud pillisaade, kahekesi laval, läheb ja seisab lihtsalt paigal, laulab eesti keeles ja tuleb kuues koht – suur asi!» rõkkab Oti vanaema Naima Lepland liigutatud häälel.
Ta kinnitab naeruselt, et terve pere on väga rahul ja õnnelik. «See asi läks korda! Seal oli ka üsna palju häid laule, mis temast tagapoole jäid. Eesti rahvas on tänulik. Kellele see asi korda läks, peab tänulik olema,» arvab Naima.
«Algul oli see asi küll nukker – ei tulnud üldse punkte! Mõtlesin, et jääbki sinna nulli peale. Ja kus siis hakkas tulema!» tunnistab oma Kärdla kodus võistlusele kaasa elanud proua, et häälte ettelugemise ajal oli tal suur ärevus hinges. «Imestasin, et Island pani 10 punkti – palju nemad seal Eestist teavad? Ju siis peab ikka laul midagi ütlema,» möönab Naima, et mängus polegi pelgalt poliitika.
Kas tütrepoeg saab preemiaks ühe tugeva kallistuse? «Ega ma ju linna ei lähe ja millal ta jõuab siia tulla, ei tea. Eks see paistab,» arutleb vanaema.
