Eesti kulutab vähi sõeluuringutele alla Euroopa keskmise, soolevähi skriiningut ei tehta üldse
"Kas me peame nüüd ära surema, et meid enam sõeluuringule ei kutsuta?" helistavad radioloog Sulev Ulbile naised, kes on saanud 62aastaseks. Just selles vanuses lõpetab Eesti ühe vähese Euroopa riigina rinnavähi sõeluuringu. Rahapuudusel on lood nigelad ka emakakaelavähi sõeluuringu sihtgrupiga ja soolevähiskriiningut ei tehta üldse.
"Kuigi vähi ennetamisel on palju ära teha inimesel endal, saab selles ning vähi varase avastamise protsessis palju ära teha riik. Just riigi ülesanne on teaduspõhiste riiklike sõeluuringuprojektide ja teiste vähi varase avastamise programmide toetamine," tuletas eelmisel nädalal riigikogus vähi sõeluuringute ümarlauas meelde vähiliidu nõukogu esimees Vahur Valvere.
Sõeluuring lõpeb liiga vara
Probleem on tõsine – Eesti vähiregistri andmeil haigestub meil igal aastal vähki üle 6500 inimese ja sureb umbes 3500. Seejuures on vähihaigestumus tõusuteel.
Mis aitaks vähil õigel ajal kratist kinni saada?
Inimeste enda terviseteadlikkuse kõrval just tõenduspõhiste skriiningute kasutamine. Emakakaelavähi ja rinnavähi sõeluuring on Eestis käivitunud, kuid soolevähi oma mitte. Esimese kahe sõeluuringu puhul teevad arstidele muret inimeste kasin osalusaktiivsus ja liiga kitsas vanusepiir.
Kõige kauem on Eestis tegeldud rinnavähi sõeluuringuga. Ometi oleme üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus sõelumine lõpeb, kui naine on saanud 62; sõeluuring algab 50aastaselt. Vahur Valvere ja regionaalhaigla radioloog Maret Talk arvasid mõlemad, et sõeluuringuid võiks alustada 45aastaselt ja lõpetada nagu teisteski riikides hoopis hiljem. "Tegelikult avastatakse palju rinnavähki just 69aastastel naistel. Ka statistika ütleb, et vanuses 50–69 võimaldavad sõeluuringud suremust vähendada kuni 49%, üle 70aastaste puhul aga isegi kuni 80%," rääkis Talk, kuidas riik saaks inimestele rohkem eluaastaid kinkida.
Eestis on suremus rinnavähki tänu sõeluuringule vähenenud 15%, 76% siinsete naiste rinnavähijuhtudest on avastatud varases staadiumis. Tartu Ülikooli kliinikumi radioloogiakliiniku vanemarsti-õppejõu Sulev Ulbi sõnul on selles oma osa kindlasti kogu Eestis ringi sõitvatel mammograafiabussidel.
Emakakaelavähi sõeluuringut on Eestis tehtud lühemat aega, sinna oodatakse naisi vanuses 30–55. Euroopa tavapraktika kohaselt võiks selle skriiningu vanusepiir olla aga 25–65 aastat.
Peale sõeluuringu aitab emakakaelavähki haigestumist vältida ka emakakaelavähi vastane vaktsiin (HPV-vaktsiin). Seni on end Eestis oma rahakoti peal lasknud vaktsineerida 7000 inimest. Tartu Ülikooli kliinikumi naistearst Lee Padrik ütleb, et hädavajalik oleks lisada HPV-vaktsiin riikliku immuniseerimise kavva, nagu see on juba paljudes Euroopa riikides.
Suur sihtgrupp jääb tähelepanuta
Nii Lee Padrik, Sulev Ulp kui ka Maret Talk nimetasid suureks puuduseks ka seda, et sõeluuringud ei laiene kindlustamata sihtgrupile – kindlustamata haigete seas jääb avastamata palju varases järgus haigusjuhte. Haigekassa tervishoiuosakonna peaspetsialisti Sirje Vaaski sõnul pole niipea loota, et kindlustamata sihtgrupp uuritud saaks.
Üldse pole Eestis tähelepanu pööratud aga soolevähi skriiningule. "Seda oleks vaja, sest seda vähki esineb palju," ütles regionaalhaigla onkoloog Tiit Suuroja. Ta tõi näiteid, et kui 2010. aasta andmeil avastati Eestis kokku 6791 pahaloomulist kasvajat ning suri 3605 inimest, siis soolevähki avastati samal aastal tervelt 708 ning sellesse suri 399 inimest. Ehk kui pahaloomulistest kasvajatest tapab kopsuvähk eestlasi enim, siis teisel kohal on just soolevähk. "Hea oleks, kui käivituks pilootprojektki," nentis Suuroja.
Euroopa Liidu soovituse kohaselt peaks soole-, rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringutes osalemine olema ELi elanikele 100protsendiliselt tagatud 2013. aastal. Selle tähtaja lävel on Eestil oma kodanikest hoolivaks riigiks saamiseni veel palju arenguruumi.
Mujal laiem sihtgrupp
Kõige kauem on Eestis tegeldud rinnavähi sõeluuringuga. Siin tehakse seda naistele aastates 50–62, Euroopa mammograafilise sõeluuringu kvaliteedijuhised aga näevad skriiningut ette 50–69aastastel naistel. Sellest on paljud riigid ka lähtunud: näiteks Inglismaal kuuluvad sõeluuringu sihtgruppi naised vanuses 50–70, Itaalias, Saksamaal ja Hollandis 50–69, Prantsusmaal 50–74, Tšehhis 45–68 ja Lätis 50–69.
Skriining päästaks ka mehi
"Õige ülesehitusega eesnäärmevähi skriiningprogramm aitab vähendada meeste suremust," on veendunud Tartu Ülikooli kliinikumi meestearst Margus Punab, kes koos kolleegidega viis läbi eesnäärmevähi varase avastamise katseprojekti. Tema sõnul näitab sääraste skriiningprogrammide kogemus maailmas, et kümne aasta jooksul aitaks programm suremust eesnäärmevähki vähendada 30% võrra ning lisaks avastada hulgi teisi meeste tervisehädasid. Näiteks ilmnes Eestis tehtud uuringus, et 828 mehest vaid 7,3 protsendil polnud mingeid kusemishäireid. "Ning 95% neist meestest olid ravimata!" lausus Punab. Need häired võivad aga panna aluse eesnäärmevähile, millesse haigestumine on Eestis samuti tõusuteel – 2007. aastal avastati 838 uut juhtu.
