HIV epideemia paneb koorma ka Eesti majandusele ja Praxise hinnangu kohaselt ulatus HIV rahaline kahju aastail 2000-2010 hinnanguliselt 188 miljoni euroni.
Täna esitleb poliitikauuringute keskus Praxis analüüsi "HIVi mõju majandusele ja tööandjate roll selle ennetamisel" ja analüüsi teostanud Praxise analüütik Gerli Paat-Ahi märgib, et HIVi hinnanguline kahju oli perioodil 2000-2010 kokku 188 miljonit eurot.
"Ennetuse, antiretroviirusravimite, ravikulude ja kaotatud eluaastate tekitatud kahju põhjal on konservatiivne hinnang HIViga kaasnenud majanduslikule koormusele 2010. aastal 44,8 miljonit eurot - umbes sama palju kulus haigekassal I poolaastal ravimite kompenseerimisele." lisab Paat.
Nakatunu, kellel on HIV varakult avastatud ja kes käib regulaarses kontrollis ning saab vajalikku ravi, ei tekita tavaliselt keskmisest töötajast suuremaid kulusid, kuna tema haigus on kontrolli all ning töövõime säilib 100 protsent.
Need töötajad, kes pole aga oma nakkusest teadlikud või on diagnoosi teada saanud väga hilja, jäävad aga järjest haigemaks ning võivad töövõimest kaotada kuni 50 protsenti, olles vastuvõtlikumad erinevatele haigustele ja puududes seetõttu ka rohkem töölt.
"Juhul, kui HIV ja ravivajadus on diagnoositud viis aastat pärast nakatumist, mil inimese töövõime on vähenenud 25 protsendi võrra, võib keskmise palgaga töötaja HIVi nakatumine minna madalama töövõime tõttu maksma aastas 2 375 eurot," seisis ülevaates.
