Kas riigikeele oskajate erimärgistamine vanglates on lubatud tegevus ega sisalda keeletunnuse alusel diskrimineerimise elemente?
Vastab Priit Talv, justiitsministeeriumi pressiesindaja:
Selle praktikaga alustati 2009. aastal, kui vanglates alustati märgete tegemist nende vangide nimesiltidele, kes osalesid vangla korraldatud eesti keele kursustel, mille läbimise eest vangidele makstakse. 2011. aastal otsustati praktikat muuta ja hakata tähistama kõigi vangide eesti keele oskust, kuna varasem süsteem ei hõlmanud kõiki vange ega võimaldanud nende keeleoskust piisava täpsusega arvesse võtta. See on vajalik vangla töö korraldamiseks ja julgeoleku tagamiseks, et vangid ebapiisava eesti keele oskuse tõttu ei kannataks – tavapäraselt antakse vangidele korraldusi eesti keeles. Seega peab iga vanglaametnik vangi ohutuse tagamiseks teadma, kas vang saab eestikeelsete korralduste täitmiseks eesti keelest piisavalt aru või tuleb temaga suhelda muus keeles.
Keeleoskuse taseme hindab süüdimõistetu vanglasse vastu võtmise käigus vanglas riigikeele õppe eest vastustav ametnik, kes teeb seda lähtuvalt keeleseaduses toodud klassifikatsioonist, mis põhineb Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendil. Hinnatakse kõiki süüdimõistetuid.
Mingit erimärgistamist ei toimu – nimesildil tähistatakse absoluutselt kõikide vangide riigikeele valdamise tase, sõltumata nende rahvusest, soost või emakeelest.
