Artikli pealkirjas esitatud küsimust pani esitama Teet Tederi artikkel «Elektriarve läheb jälle suuremaks» 18. aprilli Õhtulehes. Seekordse hinnatõusu taga on võrguteenuse tasu suurendamine.
Tarbijal ei ole vahet, kas raha kulub elektrienergia või võrguteenuse eest tasumiseks, sest elektri kasutamiseks tuleb need mõlemad summad koos riigimaksude ja tasudega maksta. Elektriga seotud kulud moodustavad Eestis perekonna kuludest ebanormaalselt suure osa. Eriti siis, kui elad elektriküttega korteris.
Meie poliitikutel meeldib paljudel juhtudel kasutada ühekülgselt võrdlust Euroopa riikidega, eriti Soomega ja seda on ka tehtud elektriga seoses. Kui võrdleme kilovatt-tunni (kWh) hinda Eestis ja Soomes, siis jäämegi täna veel Soomele alla ning seda võrdlust võibki nimetada ühekülgseks võrdluseks. Selle võrdluse juures unustatakse ära inimeste sissetulekud. Kui teeme näiteks võrdluse, mitu kWh elektrit saab osta keskmise palga eest Eestis ja Soomes, siis selgub tõsiasi, et meil on see kogus oluliselt väiksem. Paraku niisugust võrdlust, kus me teistest halvemini välja paistame, meie poliitikutel ei meeldi kasutada.
Ees seisab 1. jaanuarist 2013 elektrituru avamine. See tähendab, et elektrienergia kWh hind hakkab sõltuma nõudmise ja pakkumise vahekorrast ja Soome elektrihinna tasemest. Miks kujuneb meile oluliseks Soome hinnatase? Aga sellepärast, et meil on Soome ehitatud meie kinnimakstud võrguteenustasuga elektrikaabel. Tegelikult me hakkame maksma elektri kasutamise eest tunduvalt rohkem kui Soomes, sest poliitikud on kehtestatud märgatavalt kõrgemad maksud ja riigitasud (2005 aastaga võrreldes kasv 204%). Võrguteenuste tasu üleskruttimisega kaasneb kohe ka käibemaksu summa suurenemine. Siit järeldub, et euroala vaeseim riik hakkab elektri eest maksma rohkem kui osa rikkaid.
Ees ootavate suurte hinnatõusude koha pealt on poliitikutel suu lukus ja kui mõni riigikogulane opositsioonileerist midagi ka selles vallas kirjutab, siis see jääb koalitsioonipoolse reageeringuta. Sisuliselt inimestel praegu puudub selgus eesootavatest rahalistest raskustest.
Hiljuti saime meediast teada, et kõrgepalgalises Rootsis peetakse elektrituru avanemisele üleminekut inimestele liialt koormavaks ja sellest tulenevalt ennatlikuks. Nii taotleti Euroopa Liidult kehtestatud korra kohaselt elektrituru avamiseks kuus aastat pikendust ja see pikendus ka saadi. Meie poliitikud eelistavad Brüsselis kõigiga päri olla ja oma inimeste huvide eest ei seisa, nii nagu teeb seda oluliselt paremal elujärjel olev Rootsi. Oleks igati mõistlik, kui võimulolevad Reformierakonna ja IRLi poliitikud põhjendaksid ka inimestele tehtud ja tegemata otsuste sisulist poolt. Muidu võib tõesti juhtuda, et koalitsioonierakonnad saavad valimistel suure kaotuse osaliseks.
