"Tegelikult olin ikka väga kurb," kirjeldab Kristi Kuusksalu (37) oma tundeid pärast eilset trimmisaatest väljalangemist. "Kahju on, et ma ei saa enam edasi tantsida ja
uusi tantse õppida." Samas on brünett kaunitar telepingutusega rahul: "Ei juhtunud midagi katastroofilist. Sain saates 10 kilo alla ja seda ma tahtsingi!"
Kristile ei saanud saatuslikuks koperdamine tantsupõrandal, vaid trimmijaile määratud toitumiskava. "Olin pool kilo juurde võtnud: see on kaks klaasi vett! Ei tea, mis põhjuseks oli. Aga selge on see, et minule ei sobinud trimmijate toitumiskava."
Esimesel nädalal kahanes Kristi kaalunumber – 98 kilo – määratu kiirusega. 7,4 kilo lihtsalt läks ja laulis. "Keha sai sellest meeletu šoki," tähendab ta rahulikult. "Teisel nädalal võtsin alla kaks kilo ja kolmandal 100 grammi. See 100gramminädal andis märku, et miski pole õige. Hiphopiks sain alla 1,4 kilo, aga järgmisel nädalal juhtus nii, et ükskõik, mida ma sõin, seda keha ka kogus." Ei aidanud organismi kogumiskire vastu ka igapäevased treeningud.
"See oli ikka väga ekstreemne dieet," meenutab Kristi naerdes. "Ei ühtegi puuvilja! Kolm hästi rasvast toidukorda päevas! Toidupausid kujunesid siis 6–8tunnisteks. See tegi mulle karuteene, sest mina olen harjunud sööma vähe ja tihemini." Nüüd loodab Kristi vaid, et ekstreemdieet teistele saatesse jäänutele halvasti ei mõju: "Ma saan aru, et see on šõu, rahvas tahab kiireid tulemusi näha ja sestap kasutatakse ka äärmuslikke meetmeid. Aga kiire ja ekstreemse kaalulangetamisega tulevad kilod pärast dieedi lõppu hullult tagasi. Loodan, et neil õnnestub uut kaalunumbrit ikka säilitada, kui saade läbi saab."
Enne saadet lõi miinusesse 40 kilo
Nüüd, kui saade on läbi, pöördub Kristi vanale rajale. Ehk siis toetub noile teadmisile, mis said tal omandatud siis, kui ta 140kilosest pütjast prouast end 40 kilo kergemaks sõi ja treenis. "Kui saade ära lõppes, toimus kehas kohe ka positiivne muutus," särab Kristi, kel tervislik kaalulangetamine on tänu personaaltreeneri õpetussõnadele juba ammu vesiselge.
Toona, kolm aastat tagasi, oli 167 sentimeetri pikkune Kristi küll 140 kilo raske, kuid kaugelt mitte õnnetu. "Olin endaga rahul ja mu tervis oli korras, markantne kaalunumber teda ei häirinud. Liigsed kilod andsid endast märku aga siis, kui ellu suured muutused tulid. "Läksin oma kauaaegsest elukaaslasest lahku, see oli minu jaoks uue elu algus," räägib ta. "Väga raske ja mõtlemapanev aeg. Elu on juhuseid täis, iga asi tuleb õigel ajal ja kaalulangetamiseks on mingit lüket vaja. Õnneks ei ole ma stressisööja. Kui mul on stress, siis ma lihtsalt ei söö. Nii et isegi sellisest võimalusest, et stress ei luba süüa, tuleb kinni võtta."
Kindel on Kristi selleski, see õige hetk tuleb iseseisvalt tabada, mitte kõrvalseisjalt sundi ja abi loota. Seda enam, et pütja proua perioodil tegid Kristile märkusi meessoost sõbradki: "Nad noomisid mind, et kuule Kristi, vaata nüüd ennast, ise nii ilus tüdruk, aga miks sa kaalust alla ei võta?" Kristi hing sai haiget, kuid täna tunnistab ta, et ega ta ise oma tegelikku suurust tollal peeglist näinudki: "Nägin end peeglist, nagu ise tahtsin. Ja et mul tervisprobleeme ei olnud ning pole ma ka kunagi täiskasvanuna 60kilone olnud, siis ei teadnud ma, mida taga igatseda. See stressifaktor oli mul puudu."
Vahetas praetaldriku alustassi vastu
Et aga lahkuminekuga muutus kogu Kristi elustiil, hakkasid teisenema ka tema söömisharjumused. "See oli raske elustiilimuutus. Ma armastan süüa teha, aga nüüd polnud seda enam pidevalt vaja. Kui ma esialgu ostsin külmiku toitu pilgeni täis, siis lõpuks läksid need halvaks. Edaspidi kõndisin poodi nimekirjaga ja üksnes korra nädalas. See hoiab ahvatlustest eemal. Ühesõnaga – kõik loksus paika."
Mõistagi tegi Kristi elustiilimuutusega ka vigu, sest otsustas kaalu kahandamisega iseenese tarkusest toime tulla. Esiotsa asus näiteks nii suure hooga trenni tegema, et muutus suisa jõuetuks: "Lõpuks ei jaksanud ma õhtul trennist koju sõitma hakates käsipiduritki maha võtta! Nii et sellisel hullul jooksmisel ja treenimisel pole mõtet."
Nii läkski Kristi personaal-treeneri jutule, kes tegi talle selgeks, et jõusaal pole ülekaaluliste jaoks. Pigem eelistagu ta aeroobset rasvapõletustreeningut trenažööril. Kogu programmile lisandus ka toitumiskava.
"90 protsenti kaalulangetamisest on kinni toitumises, vaid 10 protsenti treeninguis," ütleb Kristi, kes soovitab neil, kes tahavad kaalu kahandada, kindlasti perearsti ja personaaltreeneriga asju arutada. Tänu kogutud tarkustele pole Kristil igapäevaste einete aegu asja suurte praetaldrikute manu. "Võta väike taldrik, väike ports ja unusta võileivad ära," kõneleb Kristi, kes ise kasutab taldriku asemel alustasse, teadjalt. "Minu lõunaports, juurviljahautis kana või kalaga, mahub ära kandilisele alustassile."
Ka ei pea Kristi õigeks oma menüü ekstreemset hõrendamist. Süüa tuleb kõike. "Elu on nautimiseks, aga kui lood keelatud toiduainete nimekirja, siis ei jaksa sa seda nagunii lõputult pidada," rõhub ta enda kogemusile, et keelatud söögil on imeline võime dieeditajat magnetina ligi tõmmata. "Lõpuks hakkad stressama ja kaal ei lähe ka alla. Mina ei taha oma ellu kiusatusi, sestap püüan kõike teadlikult ja mõõdukalt võtta. Sõltub vaid, mida ja mis kellaajal võtad. Näiteks seegi, et enne trenni süüa ei tasu, aga pärast treeningut võid kõike süüa. Aga peaasi, et mõõdukalt! Ning söögi peale mõtlemine ei tohi olla su elus prioriteet number üks!"
Praegu, trimmisaatest lahkumise järel, suudab Kristi ilmselt veel mõnestki kilost vabaneda. "Ideaalis võiks veel kümme kilo alla võtta, see oleks super," avaldab ta oma plaani. "Aga ma ei sea endale mingeid ekstreemseid eesmärke. Kõik peab minema vaikselt ja rahulikult."
