"Juba hommikust peale ütles kõhutunne, et täna pole minu päev," ohkas tantsumees Herkki Liivamaa pärast seda, kui teda tagumiku trimmimise saate etteaste aegu kohvriõnnetus tabas. "Püüdsin küll halva mängu juures head nägu teha, aga kui silm verd täis valgus, oli selge, et lõpuni ma ei jõua."
Ent veidi isepärane oli hiphopivoor ometi. Kõik läks rahulikult sinnamaani, kui põrandale tuli Tallinna mees Herkki koos oma kelmika partneri ja puraka reisikohvriga, mis, nagu selgus, oligi selle esinemise kirstunael.
Tants oli nii hea nagu selles kaalus mehelt oodata võiski. Aga lõpp ootamatu.
Ühel hetkel läks kohver lendu ja stsenaariumi järgi pidi Herkki selle kinni püüdma. Püüdiski. Aga nii õnnetult, et raske sumadani nurk kulmupealset ja põsesarna riivas ja poksiringist on teada, et just see ihupaik on üks ütlemata hell koht. Nii kui paugu saab, on kohe veri lahti. Ja seda voolab sama suure hooga nagu Niagara kosest.
Herkki tunnistas, et tundis end eile kuidagi ebakindlalt: "Kas polnud tants sada protsenti valmis või segas miski muu – ei tea. Aga nii, kui nätakas näkku sadas, muutus kogu pilt prožektorite valgusest hoolimata väga häguseks."
Herkki lõpetaski tuuleveskitega võitlemise. Partner jätkas kangelaslikult võiduka lõpuni. Ent võidumaitset polnud kummalgi. "Õnnetuses pole mitte kedagi süüdistada, ainult ennast," sõnas Herkki. "Kas olid mõtted juba paar takti ees – lõpp ehk finaal pidi ju eriti rajuks minema. Igal juhul hooletu ma olin. Nii kõik juhtuski."
Kaameramehed püüdsid kokku saada kogu televisiooni võlujõu. Küll püüdsid verest nõretavat Herkkit üles võtta teisest, terveks jäänud küljest. Ent nirisevat vereoja siiski naljalt ära ei peida.
Saatebrigaad sattus ärevusse
Punastes tunkedes kaunis näitsik, kelle rinnalt võis lugeda tikandit Tallinna Kiirabi, oleks nagu kõrgepingelöögi saanud – sedavõrd tahtnuks ta appi tuisata. Ent situatsioon tormata kaamerate ette siiski nii tõsine ei tundnud.
"Jääd!" karjatas saate administraator ja tormas külmkapi juurde.
Ent jääd otsitud kohas muidugi polnud. Tuli minna kaugemale maja peale jääotsinguile.
Veri aga voolas. Herkki suutis vaevu vereklombiks muutuvat nägu töökorras hoida. Lõpuks ometi pääses Herkki stuudio ukse taha. Seal selgines asi minutiga. Kohtunikud olid aga tööõnnetusse sattunud Herkki vastu üllatavalt kaastundlikud ja punktid tulid prisked. Lõpp oli ikkagi roosiline ja mehed ju ei nuta.
Sandist vahejuhtumist hoolimata ei tõmmanud 34aastane Herkki mingil moel saba jalge vahele – šõu pidi ju jätkuma. "Kui ma juba nii kaugele olen jõudnud, pürin ka võiduka lõpuni," on telesaates juba 20 kilo kaotanud mees vurtsu täis kui künnihärg. "Sellised näpukad ei tohi küll saatuslikuks saada." Sel moel pole ka kahekohalised kaalunumbrid enam teab kui kauge kosmos.
Herkki tuli telesaatesse kui šõumees, kes nalja lootis. Tõsi, väga mehelikuks tõusnud kaalunumbrid – 175 pikkuse mehe jaoks on 130 kilo juba tõend, et ollakse liigagi heas toitumises – mängisid oma osa.
Herkkile ei saanud saatesse tulemise motiiviks peru naine, kellega püsitakse ikka ühel lainel ja keda Herkki väga armastab. "Ainus tõuge oli see, et võiks midagi huvitavat teha," ütleb tavalisest telekavahtimisest lõplikult tüdinenud mees. "Ja kui veel väikese närvi ka üles krutib," ütles Herkki rõõmsameelselt, kui verenire juba kuivama hakkas. Kaalukilod, need kuivavad ju niikunii mühinal.
Kuid polnud halba heata. Et eilse tagumiku trimmimise saate aegu sai žüriiliige Anu Saagim poole sajandi vanuseks, mistap paljud osavõtjad mitte iial vananevale prouale kingitusi tõid. Vastutasuks tegi Anu ka tagumikutrimmijatele meelehead – seekord ei kukutanudki ta kedagi välja.
