Rakenduste loojad on mõlemad õppinud infotehnoloogiat, kuid loevad end arvutilingvistikale keskendunutena siiski ka keeleteadlasteks. «Minu nägemuses ongi keeletehnoloogiaga töötava inimese roll arvutile inimkeele selgeks õpetamine. Kui meie keelemudelid õnnestub arvutile juba selgeks teha, tõestab see ühtlasi, et need töötavad,» räägib Kaljurand.

Emakeelepäeval ühistöö eest auhinna vastu võtnud Tanel Alumäe sõnul põhineb rakenduste programm kõnetuvastustehnoloogial, millega Küberneetika Instituudis on tegeldud aastaid. See põhineb kogutud kõnekorpustel, mille kogumine on kestnud veel kauem. Praegu on instituudis selliseid salvestatud korpusi ja inimeste tehtud transkribtsioone nendest üle 70 tunni. Väga tähtis on, et üleskirjutusi tekstist teeksid inimesed, sest masina tehtud ärakirjas võib olla vigu ja siis jõuaksid need vead ka süsteemi.

Kõnetehnoloogial on Kaarel Kaljuranna sõnul kaks peamist kasutusvaldkonda. «Üks on kasutajaliidesed, mida meiegi Taneliga viimasel aastal tegime. Teine puudutab suuri koguseid olemasolevaid helimaterjale, kas siis videoid või vanu raadiosaateid. Neid saaks kõnetehnoloogiat kasutades kiiresti tekstideks teisendada, neis päringuid teha või otsinguid sooritada.»

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Marge Sillaots
Telefon 51993733
marge.sillaots@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis