KREEKA TÖÖRABAJAD MEELEAVALDUSEL: Kärbete vastu marsivad terasefirma Hellenic Halyvourgia töötajaid. (Reuters/Scanpix)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) aruanne osutab, et kreeklased töötavad usinamalt kui ükskõik mis teise Euroopa riigi kodanikud. Eesti on selles nimekirjas neljas. Meist eespool on töötundide arvult iga inimese kohta Ungari ja Poola.

Samas on kõige vähemtootlike töölistega riikide kirjas Eesti samuti neljas. Poola ja Ungari juhivad.. Kreeka jääb kaheksandaks. Tootlikumate riikide nimekirja juhivad Luksemburg ja Norra.

OECD tööturustatistika analüütiku Pascal Marianna sõnul johtub kreeklaste töötundide suur arv eeskätt sellest, et paljud inimesed on iseenda tööandjad – näiteks põllumehed ja kaupmehed. Nemad teevad võimalikult pikki tööpäevi. Tootlikkuses Kreekast tublisti eespool oleval Saksamaal on aga rohkesti poole kohaga töötajaid – peaaegu iga neljas töölkäiv inimene.

Kuid isegi siis, kui jätta arvestamata poole kohaga töötavad inimesed ja kõik need, kes ise endale tööd annavad – nimekirja jäävad vaid alalise töölepinguga täiskohal töötavad inimesed –, veedab iga kreeklane ümmarguselt kümnendiku rohkem tunde tööl, kui tema Saksamaa kolleeg.

OECD võrdles 34 riiki, mitte ainult Euroopa omi – aastaste töötundide hulgalt on keskmine Saksamaa töötaja selles nimekirjas eelviimane. See statistiliselt keskmine inimene veedab tööl 1408 tundi aastas. Rohkesti võetakse Saksamaal haiguslehti, ka pühi on seal rohkem kui Kreekas. Kõige vähem töötavad hollandlased. Seal on statistiline keskmine 1377 tundi aastas. Eestlane rabab keskmiselt 1880 tundi aastas – kreeklane üle 2000 tunni.

Neid arve hinnates tuleb muidugi arvesse võtta ka seda, et töötuse tase on Kreekas kaugelt suurem kui Saksamaal ja see sunnib inimesi töökoha hoidmiseks ülemäära tunde ametis veetma (mis aga ei tähenda, et nende tundidega ka rohkem kasulikku tehakse). Kuid jällegi osutab OECD, et isegi kui teha tasaarvestusi, jääb Kreeka tööline ikka Saksa töölisest usinamaks.

Miks Kreeka on pankroti serval, aga mitte Saksamaa, tuleneb sellest, et eksportiv tööstus on sakslastel arenenum. Kreeka on siin üldnimekirja 24., Saksamaa aga 8. kohal. Ka on Saksamaa põllumajandus tehnoloogiliselt arenenum ja seetõttu tootlikum.

Tõsi, kõigis neis arvutusis võib olla ka suur veaprotsent, hoiatab Pascal Marianna. Eri riikide statistikute kogutud andmed võivad olla koostatud eri metoodikale tuginedes.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Geidi Raud
Telefon 614 4056
geidi.raud@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis