Kuigi baaride, restoranide ja sööklate kutsuvad kirjad on valdavalt võõrkeelsed, ei hoiata keegi ettevõtteid, millist nime tohib Eestis kasutada ja millist mitte.
Mitu aastat tehtud investeeringud nullitakse ühe hoobiga, kui keeleinspektsioon ettekirjutuse teeb ja trahviga ähvardab – ettevõte leidis, et lihtsam, kiirem ja odavam on teha jokk-lahendus. Liiati, kui ametnikud head nõu ei anna.
Kesklinna elavmuusikarestorani Cubanita Live Café juhataja Rain Kasela on kimbatuses – keeleinspektsioon teeb ettekirjutuse, kuidas ei tohi olla, aga head nõu ei saa Kasela kusagilt. "Cubanita võib jääda, aga Live Café tuleb muuta või sinna eestikeelne lisa panna. Ma ei teagi, mis me sinna panema peame. Me ei ole restoran, me ei ole lounge, me ei ole baar ka. Kas siis jätame ainult Cubanita või paneme Cubanita otseülekandekohvik või eluskohvik," naerab juhataja ja täpsustab, et live tähendab elava muusikaga kohta, kus õhtuti tantsida saab.
Keeleinspektsioon soovitas ettevõttel pöörduda keelenõuande telefonile ja sealt küsida. Kasela helistas ja sealtki ei osatud live café kohta midagi öelda. Kas Cubanita sobib, soovitati uuesti keeleinspektsioonist küsida.
Söögikoha juures on ka Corona Extra Lounge ja seal muretseb keeleinspektsioon viimase sõna pärast. Lounge on vale, aga inspektsioon möönab, et terve linn on sellise nimega kohti täis – jälle soovitati keelenõuandesse helistada. Sealt öeldi, et viis aastat tagasi võeti kasutusele termin sohvabaar ja pakuti välja ka lesila, aga kumbki ei ole päris hea. Ehk lounge võiks keelenõuandla hinnangul jääda küll. Kasela on jälle kimbatuses – raske on niiviisi seadust täita. Eriti veel, kui aega muudatused ellu viia antakse alla kuu.
Söögikoha omaniku Daniil Kukuškini sõnul oleks kahju nimemuutusest tuhandeid eurosid. "Me kaotame kohe klientuuri, kui välismaistele veebilehtedele uue nimega tuleme. Me oleme maailma salsaklubides sees. Nad otsivad otsingusüsteemi kaudu ja tulevad siia. Kui me nime muudame, siis kohad, kuhu oleme palju raha maksnud, kaovad automaatselt." Juhatajat ja omanikku häirib seegi, miks siis kohe ei öelda, et nimi on vale, vaid tullakse kaks aastat hiljem. "Kui ma lähen lapse nime registreerima, öeldakse kohe, et Kätlin ei või näiteks @-märgiga kirjutada. Aga meile ei öelnud ametnikud midagi, et keeleseadusega vastuollu läheme," märgib Kasela.
Kui keeleinspektsioon ja keelenõu häid soovitusi ei andnud ja aeg muudatusteks oli napp, leidis söögikoht teise tee – nad esitasid avalduse, et nimi patenteerida kaubamärgina. Siis piisab seaduse järgimiseks eestikeelse lisanime riputamisest uksele. Tuhandete eurode asemel kulutab ettevõte siis 144 eurot patendiametile ja paarkümmend eurot lisasildile.
Keeleinspektsiooni juhataja Ilmar Tomuski sõnul on selline registreerimislahendus igati korrektne. Samalaadselt on talitanud ka Olympic Casino, kellega keeleinspektsioon pikka vaidemenetlust pidas. Samas keeleinspektsioon ja keelenõu ettevõttele sellist lahendust ei pakkunud.
