Võrumaa taluperenaisest Merikesest sai ootamatult autovaras ja tema sõiduvahend konfiskeeriti, kui selgus, et heauskselt ostetud auto on tegelikult varastatud. Merikese saatusekaaslasi on sadu ja tekib tulevikus ilmselt veelgi.
Kui Merike autot ostma hakkas, uuris ta igalt poolt, sealhulgast turult. Kuna seal ta juba sai korra vastu näppe, kui auto numbrit esindusse kontrollima läks, oli ta edaspidi ettevaatlikum. Siis leidis ta ühe Tallinna autoesinduse platsilt vähekasutatud masina, mille müüja oli sama asutuse töötaja. "Tema ütles, et ostis selle ühe naise käest, kes esinduses käis," rääkis Merike ETV saatele "Pealtnägija". Hiljem selgus aga, et kui Merike 2008. aastal Volkswageni ostis, oli ta Eestis selle kolmas omanik.
Auto eest tasumine ja paberite vormistamine toimus ARKis, kust anti autole uus number ja Merike suundus koju, Eesti teise otsa. Neli aastat sõitis ta Eesti ja Euroopa teedel, käis korralises hoolduses nii Eestis kui Saksamaal, ent kusagil probleeme ei tekkinud. Kuni möödunud aasta sügiseni.
Ülevaatusel üllatusid nii Merike kui sealsed töötajad, kui auto VIN-numbri sisestamisel andmebaasi selgus, et tegu on Itaaliast varastatud masinaga. "/.../ Näitab, et varastatud ja nemad on kohustatud teatama politseisse," meenutab Merike. Autota koju tagasi läinud Merikesega võeti mõne aja pärast ühendust kriminaalpolitseist, kust öeldi, et tegu on varastatud autoga, mis tuleb konfiskeerida.
Maanteeameti avalike suhete peaspetsialist Timo Vijar selgitab, et kui auto esmalt registreeriti, ei olnud Eestil ligipääsu üle-euroopalisele andmebaasile – see saadi alles pärast Shengeni viisaruumiga liitumist 2008. aasta veebruaris, tehnoülevaatused pääsesid baasile ligi 2010. aasta aprillis. Seega kui Merike auto ostis, ei olnud võimalik veel kontrollida, kas auto on varastatud. Vijar lisab, et kuigi toona jälgiti masinaid muude märkide alusel, polnud selle sõiduki puhul alust midagi kahtlustada.
Ligipääs üle-euroopalisele andmebaasile tõi uskumatuid tulemusi – juba 2008. aastal leiti 85 varastatud sõidukit, 2011. aastal 97. "Alguses tuvastati rohkem, kuid kui vaatame tänapäeva, siis esmaregistreerimise käigus võib see olla 1-2 sõidukit kuus," sõnas Vijar.
Probleemsed masinad on kas varastatud, kelmusega rendifirmast võetud või liisitud, välismaal neile uued dokumendid tehtud ja seejärel kiiresti mustale turule paisatud.
Merike sai novembris auto tagasi, sest tuvastati, et ta on heauskne ostja. Samuti ei anna Eesti taolisi masinaid välja, huvitatud polnud enam ka itaallased. Siiski on Merikesele seatud piirang: kuna sõiduk on jätkuvalt teatud aja rahvusvahelises andmebaasis, ei soovitata tal autoga välismaale minna.
