"Õõnestustegevusest ei kirjutata ainult raamatus, need juhtumid ei jäänud Külma sõja aegadesse. See on maailm, milles me elame täna ning Eesti geopoliitiline asend sunnib meid selliste juhtumite tõkestamiseks üha enam pingutama. Antud juhtumi näol on tegemist Venemaa õõnestustegevuse järjekordse näitega, mille eest ei ole kahjuks kaitstud ka maailma suurriigid," kommenteerib siseminister Ken-Marti Vaher riigireetmise kahtlustuse esitamist kaitsepolitsei ametnik Aleksei Dressenile.
Vaheri sõnul on vaenulike eriteenistuste huvi Eesti suhtes pidev ja kasvav, mida on tõestanud nii Herman Simmi nelja aasta tagune juhtum kui ka Dresseni vahistamine.
"Kahtlustuse esitamisega realiseerus pikemaajaline operatsioon, mille käiguga on KAPO peadirektor mind ministrina kursis hoidnud. Nüüd tuleb uurimisorganitele anda aega tõendeid kokku koguda ja kriminaalasi kohtusse viia," ütles ta.
Vaheri väitel on viimastel aastatel Eesti riigis luure- ja õõnestustegevuse ennetamises astutud olulisi samme - järjest enam tõhustatakse rahvusvahelist koostööd Eesti-vaenulike eriteenistuste ja Eesti riigi julgeoleku vastu suunatud kavatsuste kohta info saamiseks ning vajalike vastumeetmete kasutuselevõtmiseks. Lisaks võttis Riigikogu 2009. aastal vastu IRL fraktsiooni algatatud muudatused karistusseadustiku riigivastaste kuritegude peatüki karmistamiseks, ajendatuna 2007. aasta aprillirahutustest ja Herman Simmi riigireetmise kaasusest.
Vaheri teatel on muudatuste eesmärk kaitsta tõhusamalt meie rahvuslikku julgeolekut, Eesti iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust. Tänu varasemalt tehtud järeldustele oleme me tänaseks raskeks katsumuseks paremini valmis.
"Täna avalikustatud riigireetmise kahtlustuse puhul on tegemist kahetsusväärse ja valusa juhtumiga, kuid oluline on, et meie eriteenistused suutsid selle avastada. Loomulikult on tähtis õppida sellest tuleviku tarbeks. Praegu on aeg lasta prokuratuuril ja teistel kriminaalasutustel viia uurimine võimalikult kiire lõpuni ning tuvastada kahju ulatus," ütles Vaher.
