Samal ajal, kui Eesti valitsus kiitis erakorralisel istungil heaks ja saatis riigikogule arutamiseks Kreeka teise laenuprogrammi memorandumi, paljastab salaraport Kreeka majanduse karmi seisu ning seab päästeplaanide kasuteguri kahtluse alla.
Mainekas majandusajaleht Financial Times sai enda käsutusse konfidentsiaalse raporti Kreeka majandusprognooside kohta, mis jagati esmaspäeval Kreeka päästmise arutelul eurotsooni rahandusministritele ja mis ennustab, et heaks kiidetud kolmeaastasest ja 130 miljardi euro suurusest päästepaketist ei pruugi kauaks jätkuda.
Raport hoiatas otsustajaid, et päästeplaani põhilised osad töötavad peaeesmärgile vastu. Kärped Kreekas võivad nõrgendada majandust ja põhjustada riigivõla kasvu, seniste võlgade ümberstruktureerimine võib aga hirmutada erainvestoreid ja takistada tulevikus Kreeka naasmist finantsturgudele.
Ajaleht peab just nimelt raportis sisaldunud prognoose põhjuseks, miks Saksamaa, Holland ja Soome suhtusid uude päästeplaani äärmiselt ettevaatlikult ning rahandusministrite kohtumine venis arvatust pikemaks.
Financial Times vahendab, et halvema stsenaariumi korral suudab Kreeka 2020. aastaks oma riigivõlga vähendada vaid 160 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ehk oluliselt vähem kui eesmärgiks seatud 120 protsenti. Taolise variandi puhul vajaks siis juba 245 miljardi euro suurust abi.
Isegi positiivsema stsenaariumi korral ennustas raport, et lisaks äsja heaks kiidetud abile vajab Kreeka veel selle kümnendi jooksul lisaks 50 miljardit eurot. See eeldaks, et Kreeka majandus järgmisel aastal enam ei kahane ning on 2014. aastaks tõusnud 2,3protsendilise kasvuni.
Eesti valitsus kiitis kolmapäeval erakorralisel istungil heaks ja saatis riigikogule arutamiseks Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava majanduspoliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi, mille täitmine on eelduseks aastateks 2012-2014 kavandatavale Kreeka laenuprogrammile.
Uues Kreeka abiprogrammis on kavandatud ka Eesti osalus läbi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF). Riigikogu heakskiit on vajalik enne kui Eesti valitsus saab Kreekale EFSFi kaudu finantsabi osutamise lepingutega nõustuda.
