Riigikogulaste kuluhüvitised viivad nad viimaks sohu, kui pole juba seda teinud. Lööks siis korra majja ja lõpetaks laristamise, muudaks kardinaalselt süsteemi, aga ei – välja võetakse viimne kui sent.
Mitte ei saa aru, miks peab maksumaksja kellegi autoliisingu kinni maksma? Kui palgast ei jaksa liisida, et väidetavalt kauge maa taga valijatega kohtumas käia, siis sõida bussiga või käi jala. Nagu paljud valijad.
Ansipist alguse saanud karistamatuse tunne näib olevat reformierakondlastest rahvasaadikuidki nakatanud. Esmalt valija korduvatele päringutele vastamata jätmine, sealt edasi sobimatu laiamine. Ei räägi 8500 eurot sirgeks löönud kodanik Rõivas valijale oma suurenenud palgast, ei räägi kuluhüvitistest – räägib ainult oma tööst. Meeldetuletuseks: riigikogu liikmele hüvitatakse kuludokumentide alusel tema tööga seotud kulutused kuni 30% ulatuses riigikogu liikme ametipalgast. Kordame üle: tööga seotud kulutused. Ehk siis on, millest rääkida. Või polegi hüvitatud tööga seotud kulutusi?
Täname saadikuid, kes pole kuluhüvitisi puudutanud või on seda teinud mikroskoopiliselt vähe. Kordame üle: tšekkide esitamine kinnimaksmiseks ei ole riigikogus kohustuslik.
