Seemnetest ilma fooliummütsikeseta

ja veebitoimetaja otsib nüüd marss marss üles Aleksei Lotmani pildi ja võtab tema venna Mihhaili oma siit ära!

Rapsiseemnete lugu on nähtud filmist ja see on reaalsus USA-s ja Kanadas. Selline geneetiliselt muundatud rapsi levik on toimunud aastakümnete jooksul, sest geneetiliselt muundatud rapsi saagikus ületab tunduvalt muude rapsisortide saagikuse. K?igil on ?igus külvata tavalist rapsi, kuid keegi ei tee seda - kõik tahavad maksimaalset kasumit. Kõik on juhtunud ammu enne ACTAt. Mida ACTA rapsiga teeb? Õige vastus - midagi ei tee, kõik jääb nii nagu praegu. ACTA ei keela kellelgi külvata muundamata ja patenteerimata rapsiseemet ja ACTAga liitumata jätmine ei luba kellelgi patenteeritud geneetiliselt muundatud rapsiseemet oma leiutise pähe müüma hakata. Intellektuaalne omand on kaitstud enne ja pärast ACTAt.

Nii ta on - kõikvõimalikud diilerid tahavad KÕIGE pealt matti võtta! Isegi Kemerovo jõuk Eestis oli mõistlikum. Ma ei kujuta ette, kuidas kaitsta oma rapsipõldu naabri rapsipõllu tolmlemisest, kuid riik vist juba mõtles selle välja: http://www.ohtuleht.ee/464835 (Riik võib piirata mesilastepidamist )

See on puhtalt seadusandluse küsimus ja soov (või soovimatus) sellega tegeleda. Selle rapsijuhtumi puhul on käitutud õigesti - antud juhul on saastatud taluniku põldu ja saastus tuleb likvideerida. Geneetilise muundamisega võib kaasneda ka muid kõrvalnähte (näiteks ei pruugi olla seemnete idanevus ilma mingi lisatehnoloogiata piisav). Seega on saastatus täiesti omal kohal. Tuletame meelde karuputke. Väga võimalik, et mõnda uut sorti ei tohigi kasvatada kohas mis pole eraldatud suurte metsadega. Kindlasti peab riik (ja laiemalt ühiskond) seisma hea selleeest, et mingi Kulibin ei seaks ohtu looduslikku kooslust. S.t. firma võib ju kodanik X süüdistada varguses (võib-olla tõesti varastati seemneid ja rikuti sellega legaalse kasvataja ja firma vahelist lepingut), aga kui tehakse kindlaks, et mingi omadus levis ka tolmnemise teel, siis järgneb kohe riigi hagi firma vastu ja oluliselt suurem seejuures.
Riisi juhtumiga on aga nii, et eks tasuta juust on ikka hiirelõksus. Siin saab riik aidata sellega, et öelda firmale, et esitagu nõuded mida talunikud peavad oma maaga tegema, et saada vabaks ja siis nii ongi (need nõuded peavad olema mõistlikud, sest alternatiiv on firma lihtsalt p-sse saatmine).
Minu meelest on need lihtsalt riigi tegemata jätmised kui mingid firmad saavad sedasi laiutada.
Võib-olla oleks abi kui riigid eraldaksid mingid väiksed rahad teavitusportaalide tarvis, kus saaks esitada (vajadusel ka anonüümselt - et rikkad firmad ei saaks kedagi pitsitada) oma seisukohti sellistes küsimustes. Näiteks põhjendatud kartusi geneetiliselt muundatud organismide suhtes - just kartusi, sest ega täpselt põhjendatud argumentide kogumine võib võtta aastaid.
Mulle meeldib, et ACTA on käivitanud selle alase arutelu. Mulle ei meeldi, et mingi üksiku asja külge üritatakse ühendada sada erinevat asja. Et mingi netipiraadi kurtmine, et 'raha ei ole aga filmi tahaks ikka näha' on pandud ühte patta autoriõigusekaitse väärastunud vormide vastu võitlusega.

riik ei sunni ostma kallist euroseemet

Päris nii see asi ikka ka ei ole.
Monsanto kodulehel on kõik õige ja Percy Schmeiserit ongi endiselt intellektuaalse omandi rikkumises süüdi. Kuigi ta kaotas kohtuasja, ei pidanud ta maksma tekitatud kahjusid ja talle hüvitati maa puhastamise kulud.
In 2004, the Supreme Court ruled 5-4 in favour of Monsanto, stating that plant genes and modified cells can be patented. Although the Schmeisers lost the case, the court ruled they did not have to pay damages.

Oleneb mättast mille otsast asja vaadata. Monsanto võitis häältega 5-4 , et ta võib patendeerida modifitseeritud asju. Ja 9-0 häältega kaotas kahjutasu nõude kuna uurimine näitas, et saak muundatud ja muundamata seemne korral on täpselt sama. Hiljem maksis Monsanto kinni ka põldude puhastamise arve. Nii et kohus tunnistas napilt Monsanto õigust patendeerida ja ülekaalukalt asjaolu, et muundamine ei andnud suuremat saaki.

Mõningaid täpsustusi: Roundup-ready GM raps on vastupidav kõike tapvale herbitsiidile roundupile (glüfosaadile),seega on umbrohutõrje lihtne, samas maha pudenenud ületalve elanud seemned on edaspidi praktiliselt igavene umbrohi. Järgmine küsimus: mis aineid toodavad kahjuritekindlad GMO kultuurid putukate tõrjeks (firmasaladus)? Looduses näeme kahjuritekindlatena näiteks moone (toodab opiaate), kokapõõsast, verehurmarohtu, näsiniint jne. Küsimusi on palju, kuid kes vastab?

Mõningaid täpsustusi: Roundup-ready GM raps on vastupidav kõike tapvale herbitsiidile roundupile (glüfosaadile),seega on umbrohutõrje lihtne, samas maha pudenenud ületalve elanud seemned on edaspidi praktiliselt igavene umbrohi. Järgmine küsimus: mis aineid toodavad kahjuritekindlad GMO kultuurid putukate tõrjeks (firmasaladus)? Looduses näeme kahjuritekindlatena näiteks moone (toodab opiaate), kokapõõsast, verehurmarohtu, näsiniint jne. Küsimusi on palju, kuid kes vastab?

Percy Schmeiser sai pärast 10aastast kohtuskäiku oma kulutatud 660$ tagasi. Rapsi ei ole ta rohkem kasvatanud. Eks selleks ongi ACTA-t tarvis, et Monsanto sugused ikka kindlalt ja alati võidaks.