Siseministeerium on saanud sümboolseks ametiasutuseks, kuhu on ministriteks määratud patuseid. See valitsusasutus peaks eriti hoolikalt kinni pidama põhiseaduse nõuetest ja koos oma allasutustega kaasa aitama seaduste täitmisele. See ongi tema tegevuse põhifunktsioon.
Taasiseseisvunud riigi esimene, okupeeritud riigi seadusi rikkunud ja selle eest vangilaagris viibinud siseminister määrati kohe riigiametite struktuuride loomisel. Mõistagi vajanuks uus vabariik eriti siis juriidilise haridusega, suurte teadmistega spetsialisti siseministriks. Siit sai alguse korruptsioonihõnguline kõrgetele riigi ametikohtadele määramine. Ei peetud silmas vastavale ametikohale esitatavaid nõudeid.
Senini on siseministri päästerõngas visatud ainult meestele. Kas poleks aeg sooline diskrimineerimine lõpetada ja anda nüüd siseministri ametikoht Anna-Maria Galojanile? Sellega me ju seni kehtinud traditsioone ei rikuks.
